Haigusnähtudeta patsiendid koormavad koroonaosakondi täpselt samamoodi kui raskete sümptomitega inimesed
(224)
Septembri algusest kajastab terviseamet koroonaviiruse ööpäevainfos kaht numbrit – seda, kui palju patsiente on haiglasse sattunud koroonaviiruse tõttu ning seda, kui palju viibib haiglas kokku patsiente, kes on koroonapositiivsed.
Näiteks kolmapäeva hommikul vajas COVID-19 tõttu haiglaravi 188 inimest, samas kokku oli haiglates koroonaviirusega nakatunud patsiente lausa 42 inimese võrra rohkem.
Terviseameti kommunikatsioonispetsialist Kirsi Pruudel selgitas, et mõlemat numbrit hakati avalikustama selgema kommunikatsiooni huvides. "Avalikkust huvitas just nimelt sümptomaatiliste patsientide osakaal, mitte näiteks jäsemevigastusega patsientide hulk, kes on juhuslikult samal ajal nakatunud koroonaviirusega," rääkis Pruudel. "Sümptomaatiliste patsientide eristamine on oluline ka epidemioloogilise uuringu läbiviimisel, kus selle info abil hinnatakse leviva viiruse nakatamispotentsiaali, ohtlikkust ning mõju rahva tervisele."
Aga kas haiglate endi jaoks on vahet, kas koroonapositiivsel patsiendil on sümptomid või mitte?
Terviseameti tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna peaspetsialist Mariliis Jukk tõdes Delfile, et ka asümptomaatilised patsiendid isoleeritakse ning seega hõivavad ka nemad kohti koroonaosakondades.
"Olenemata põhidiagnoosist peab COVID-i patsiendi puhul personal kasutama kaitsevarustust, COVID-i osakonnas on personali rohkem kui tavaosakonnas," rääkis Jukk. "Haiglaravi toimepidevuse planeerimisel ei ole niivõrd oluline, kas eristame sümptomaatilisi või asümptomaatilisi patsiente, mõlemal juhul vajavad nad isoleeritud palateid ja voodeid."
Esmaspäeval koostatud terviseameti nädala epiidülevaatest selgub, et tervishoiuasutuste siseseid koldeid on üle Eesti kolm, üks neist Pärnus ja kaks Valgas. Nakatunud patsiente on kolletes kokku 29. Ükski tervishoiutöötaja kolme puhangu jooksul nakatunud pole.
