Rootsi ekspert: kahjustusele Estonia keres võib olla loomulik seletus

Muda, millel lebab parvlaev Estonia vrakk, varjab mäekujulist kaljut ja selle kuju võib seletada eelmisel aastal dokumentaalfimis paljastunud auku laeva keres. Kuigi on liiga vara kindlaid järeldusi teha, viitavad värske ekspeditsiooni tulemused Estonia vraki kahjustuste loomulikule päritolule.

Dokumentaalsarjas „Estonia – leid, mis muutis kõike” näidati varem teadmata auku Estonia keres ja ilmus mitmeid alternatiivseid seletusi Estonia uppumise kohta. Räägiti kõigest alates kokkupõrkest allveelaevaga kuni plahvatuseni. Värske ekspeditsiooni tulemused viitavad aga teises suunas, vahendab SVT Nyheter.

Göteborgist pärit Linus Andersson on ekspert, kes uurib laevavrakke fotogrammeetria abil, mis on meetod äärmiselt suure lahutusvõimega piltide saamiseks. Andersson osales ka ekspeditsioonil dokumentaalsarja jaoks.

Andersson saabus nüüd uuelt ekspeditsioonilt Estonia juurde. Tema hinnangul on auk välisküljel osa suuremast kahjustuste piirkonnast laevakeres ning see piirkond langeb kokku kaljupinnasega.

Kui tuhandeid tonne kaaluv laevakere kaljupinnasele langes, võis see kere seda osa läbistada ja kokku suruda. Ja kui laev edasi liikus, võis ta kaljupinnaselt lahti pääseda, mis võib selgitada lahtiseid plaate.

Andersson ise mingeid järeldusi teha ei soovi, enne kui andmeid ei ole analüüsitud.

„Ma lähen nii kaugele, et ütlen, et on suur kokkulangevus kaljupinnase ja kahjustatud piirkonna vahel. On vana reegel, mis ütleb, et seletus, mis nõuab kõige vähem lisaseletusi, kipub olema kõige usutavam,” ütles Andersson.

Rootsi Riikliku Avariikomisjoni (SHK) esindaja Jonas Bäckstrand ütles, et ei ole üllatunud.

„Ka meie võisime konstateerida, et on jätkuv kahjustus üle 20 meetri pikkuselt ja et selle all on kaljupinnas. See pidi olema löök vastu kaljut, mis augu tekitas,” ütles Bäckstrand.

Dokumentaalseriaali autor Henrik Evertsson arvas, et on liiga vara midagi uute leidude kohta öelda.

„Mida me seriaalis näitasime, oli see, et eelmise juurdluse käigus ei uuritud vrakki täielikult. On tervitatav, et nüüd seda tehakse. Minu jaoks on kõige tähtsam olnud, et me saame rohkem teadmisi ja fakte,” ütles Evertsson.