Lätis avaldati väidetav vestlus tervishoiuministri ja kiirabi juhi vahel, milles räägitakse katastroofimeditsiini käivitamisest

Eile ilmus Twitterisse salvestus vestlusest, mille osapooled on väidetavalt Läti kiirabi juht Liene Cipule ja tervishoiuminister Daniels Pavļuts. Selles on juttu „katastroofimeditsiinist”, mis võimaldab haiglatel patsiente sorteerida, vahendab LSM.

„Millised konkreetsed ettepanekud kriisijuhtimiseks teil on? Mida te tahate, et teeksin mina, et teeks Indra (Indra Dreika, tervishoiuministeeriumi riigisekretär – toim)? Ma saan aru, et vältimatu meditsiiniabi teenistusel on raske. Teile tundub, et teid on hüljatud ja olete selles kriisis üksi. Mida nimelt tuleb teisiti teha?” küsib salvestuses mees, kes on väidetavalt Pavļuts.

„Tuleb aktiveerida katastroofimeditsiini süsteem. Haiglad ootavad seda, nad on viis aastat õppinud selle süsteemi järgi töötama. Nad ootavad tsentraliseeritud otsuseid. Seal on selgelt kirjeldatud tasemed – millisel hetkel võib alata patsientide sorteerimine, millistel hetkedel võib elukvaliteedi teenuste osutamisest keelduda ja muu selline. Mina ootan seda,” vastab naishääl, mis kuulub väidetavalt Cipulele.

Katastroofimeditsiini süsteem võidakse aktiveerida meditsiinialases erakorralises olukorras: kui haiglad ei tule patsientide suure arvuga toime, on rohkem instrumente olukorra lahendamiseks. Saab kaasata rohkem meditsiinijõude või sorteerida patsiente.

Lätis on katastroofimeditsiini plaan olemas. Selles on 24 lisa, neist viimane on hingamisaparaatide jagamise plaan COVID-19 pandeemia ajal. Seal on muu hulgas kirjas ka patsientide prioriteedi põhimõte.

* „Sinises” grupis on suure surma tõenäosusega patsiendid. Neid ei panda juhitavale hingamisele. Sisuliselt on neile ette nähtud vaid palliatiivravi ehk kannatuste leevendamine.
* „Punases” grupis on ühe organi puudulikkusega patsiendid. Näiteks on neil kopsupõletik. Nemad pannakse juhitavale hingamisele.
* „Kollases” grupis on krooniliste haigustega patsiendid. Nemad pannakse juhitavale hingamisele ainult siis, kui see ei ole vajalik „punase” grupi patsientidele.
* „Roheline” grupp on need patsiendid, kes jäävad ellu ilma juhitava hingamiseta. Neid lihtsalt ravitakse.

Kas sellist töörežiimi on haiglatele vaja, küsis LSM haiglate esindajatelt.

„Praegu töötab intensiivravi üsna suure koormusega, aga koormuse näitaja 90% tähendab, et me oleme juba katastroofimeditsiini piiril. Eelis antakse patsientidele, kellel on vaja intensiivravi, ja me räägime patsientide prioriseerimisest – prioriseeritud abi antakse inimestele, kelle ellujäämise tõenäosus on suurem, suuremate ootustega elukvaliteedi suhtes,” ütles Riia Pauls Stradiņši haigla juhatuse liige Ilze Kreicberga.

„Me oleme kulutanud nädalaid, et ümber profileerida ja avada uusi koroonaosakondi 30, 26 voodiga. Ööpäevas saabub umbes 30 patsienti. Me lihtsalt enam ei jõua. Keskmine näitaja – selle nädalavahetusega oli meil 20 surma COVID-19 tõttu. Seda on äärmiselt palju. Pluss tuleb aru saada, et mõned patsiendid olid juba saabudes suremas, aru saada, kui rasketes vormides inimesed saabuvad. Me ei tule nende patsientide juurdeveoga toime. See on patiseis,” rõhutas Daugavpilsi regionaalhaigla juht Grigorijs Semjonovs.

Läti haiglates oli eilse seisuga 1114 koroonapatsienti, kellest 133 olid raskes seisundis. Selliste patsientide arv kasvas nädalaga 63%.