GRAAFIK | Haiglaravi vajavate COVID-patsientide arv kasvas nädalaga rohkem kui 100 võrra

Läti haiglaravistatistika on viinud riigi järjekordse lukkukeeramise lävele. Kuidas on lood Eesti COVID-patsientide numbritega?

Nagu Lätis, on ka Eestis kasvamas pidevalt koroonaviirusega seotud andmete arvuline väärtus - küll mitte nii drastiliselt ega kurjakuulutavalt kui lõunanaabritel, ent siiski tekitab pidev tõus statistikas ekspertides muret.

Kui eelmise nädala esmaspäeval oli nakatunute suhtarvuks 100 000 kohta 894,07, siis 18. oktoobri andmete kohaselt on see kasvanud 1102,65 peale. Möödunud esmaspäeval oli haiglaravil viibivate COVID-patsientide arvuks 290, käesoleva nädala alguses aga 412. Ööpäevane nakatumiste arv on ainus, mis nende kahe päeva võrdluses kahanenud on: 11. oktoobril registreeriti 1260, 18. oktoobril aga 1102 koroonapositiivset testitulemust.

Nagu näha, suurenes haiglaravil olevate COVID-patsientide hulk nädala jooksul 122 võrra. Eelmisest koroonalainest on teada, et Eesti suudab toime tulla 700 koroonapatsiendiga, see tuleb aga suurte tagajärgedega: plaanilist ravi tuleb otsustavalt piirata. Viimase nädala sündmusi vaadates võib karta, et Eesti limiit on täitumas kiiremini, kui veel mõne kuu eest oodata võinuks.

Nädala jooksul aset leidnud muutustele saab pilgu peale visata järgmisest graafikust:

Haiglaravi vajavate COVID-patsientide kasvu asetumine laiemasse statistikasse, kuhu on kaasatud ka nakatumisnäit 100 000 kohta ja ööpäevaste nakatumiste arv:

Mitte piirata, vaid vaktsineerida

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma on eelnevalt märkinud Delfile, et Eesti riigil on tarvis hakata rakendama karme meetmeid ühtviisi nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata elanikkonnale, kui seitse päeva järjest lisandub igapäevaselt 60 COVID-patsienti päevas (420 uut patsienti nädalas).

Läbipõdemine on väga valus – ohvreid on kindlasti rohkem kui vaktsineerimise teel.

Irja Lutsar

Teadusnõukoja juht Irja Lutsar ei näe 19. oktoobri seisuga veel põhjust lasta riigil rangete piirangutega sekkuda. Tema silmis on tarvis rõhk panna endiselt vaktsineerimisele, kuna näeb seda ainsa väljapääsuna pandeemia küüsist.

"Et mõistlikult edasi toimida, on vaja tõsta ühiskonna immuunsust COVID-i suhtes. Ükskõik, missugune see piirang ka poleks, immuunsust nad ei tõsta. Jah, piirangutest võib abi olla – vähendavad kontakte, aitavad haiglatel koormust maha võtta. Aga samaaegselt peab toimuma immuunsuse suurendamine ning immuunsuse tekitamisel on ainult kaks võimalust: kas vaktsineerid või põed läbi. Läbipõdemine on väga valus – ohvreid on kindlasti rohkem kui vaktsineerimise teel," sõnas viroloog Delfile.