ERISAADE | Kehvas seisus Valga vallas vaktsineerimist juhtiv arst: inimesed kardavad, igasugusest toetusmeetmest on kasu

Valga vald on üks kõige kehvema vaktsineeritusega valdu Eestis. Vaktsineeritute hõlmatus ühe doosiga on 52%. Ka eakate vaktsineeritus ei ole kiita – napilt üle 55%. Kas valitsuse meetmed aitavad olukorda parandada, rääkis Delfi „Erisaates“ Valgamaal vaktsineerimise koordinaator ja Valga haigla ravijuht Neve Vendt.

Miks on Valga vallas vaktsineerimisega nii kehv seis? Vendt rääkis, et kohalikud aravavad, et kuna elatakse väikeses kogukonnas, ei suhelda, siis sestap polegi vaja end vaktsineerida. Teine mure oli venekeelse kogukonnaga, kes soovis esilagu saada Sputniku vaktsiini.

Vendt sõnas, et praegu on pigem siiski küsimus tahtmatuses ja hirmus. Niisiis püüab omavalitsus tervishoiutöötajad vaktsiinidega soetud valeinfot ümber lükata. „Nähes iga päev COVIDi-haigeid, olles nendega iga päev tegevuses, siis ma võin julgelt öelda, et COVID-haigusega on need sümptomid kümneid kordu hullemad,“ võrdles ta võimalikke vaktsineerimise kõrvaltoimeid.

Kas mure võib olla aga vanemate inimestega, kes ei saa kodust, metsa seest, liikuma – lihtsalt ei jõua vaktsineerimispunkti?

Vendt rääkis, et Valga haigla vaktsineerimisbuss on käinud väikestes külades. „Oleme tõesti koputanud väravatele, et palun tulge vaktsineerima, aga ometi inimesed ei taha seda.“

Lisaks pakutakse võimalust tulla inimesele koju teda vaktsineerima, kui ta ei saa ise kaitsepookima tulla. „Mure ongi selles, et seda teenust on ülivähe kasutatud. Kogu selle poole aasta jooksul oleme käinud ainult kümnes kodus niimoodi õendusteenuse raames,“ ütles Vendt.

Vendt arvas, et skeptikuid suudavad ümber veenda eelkõige perearstid, sest inimesed usaldavad neid. Samal ajal on kõigil tervishoiutöötajatel käed-jalad tööd täis ja ressurssi on raske leida, rääkis ta. Samas pakkus ta välja, et perearstid saaksid appi paluda arstitudengid, kes võiks uuesti vaktsineerimata inimesi läbi helistada.

Vendt rääkis, et vaktsineerimist on pakutud ka suurte ostukeskuste juures. Ta nentis aga, et seal isiklik lähenemine hästi ei õnnestunud. Vaktsineerijaid tabasid ebameeldivad vastused ja reaktsioonid – Vendti sõnul oli neid, kes soovisid ostukeskuse juures end vaktsineerida, väga vähe.

Mida omavalitsusele suunatud toetusega teha annab?

Kohalikku omavalitsust, kes suurendab elanike hõlmatust vaktsineeritusega võrreldes 1. oktoobri seisuga +10 protsenti, toetatakse 5 euroga iga vaktsineeritud elaniku kohta. Teise astmena makstakse kohalikule omavalitsusele toetust 5 eurot iga vaktsineeritud elaniku kohta täiendavalt ka siis, kui täiskasvanud elanikkonnast on täisvaktsineeritud vähemalt 80 protsenti.

Omavalitsuse edu ei motiveeri ju inimest vaktsineerima. Vendt arvas, et rahaline toetus aitab omavalitsusel infot edastada. „Ma arvan, et siiski igasugusest meetmest on kasu.“ Samas ükskikisikule vaktsineerimise eest tasu maksmist ei pidanud ta eetiliseks.

Miinusena vaktsineerimise edendamisel tõi Vendt välja kohalikud valimised – võib minna paar kuni kolm nädalat, et uus omavalistus saaks kokku ja hakkaks vaktsineerimise edendamise nimel tööle. Teisalt on Vendtil lootust, et uus omavalitsus suudab tekitada elanike seas usalduse.

Kõigest täpsemalt juba Delfi „Erisaates“.