ERISAADE | Janar Holm: riigi tõsiseltvõetavus on murenenud, sest piiranguid ja reegleid pole jõustatud

Riigikontrolöri sõnul peaks valitsus igaks eelolevaks nädalaks vaktsineerimise eesmärgi paika panema, muidu me ei tea, kas piirangud aitavad.

Koroona kolmas laine on terves riigis üle pea kasvamas. Nakatumiste tohutu kasv ähvardab haiglad jõu katkemiseni patsientidega üle ujutada. Vaktsineerimine, mille olulisusest on räägitud nõrkemiseni, aga toppab kuid. Riigikontrolör Janar Holm on pidevalt analüüsinud nii vaktsineerimise olukorda, piiranguid kui ka muid epideemia võitmiseks valitsuse poolt astutud samme ning saatnud peaminister Kaja Kallasele mitu vastavat märgukirja. Delfi „Erisaade“ uuris Holmilt, kas neist tähelepanekutest oli kasu, miks pole valitsuse sammud ikkagi praegust viiruse plahvatust vältinud ja mida nüüd tuleks teha. Saatejuht oli Raimo Poom.

Riigikontrolör kirjutas peaministrile ja valitsusele juba augusti alguses, et vaktsineerimisega on probleeme. Kuid vaktsineerituse kasv on sellest ajast ikka suuremalt jaolt topanud. Holm vastab saate alguses küsimusele, kas teda üldse võeti kuulda või on takerdumisel olnud mingid objektiivsed põhjused.

„Valitsuses on igal nädalal arutelud ka vaktsineerimise teemal. Kindlasti ei saa öelda, et valitsus ei mõtleks selle peale, mida ette võtta, kuidas rohkem inimesi vaktsineerima saada. Professor Andres Merits sõnastas selle väga hästi – ei ole pääsu, üks saab inimesel olema, kas viirus või vaktsiin õlas. Seepärast saavad kõik sellest aru, et vaktsineerimisega tuleb tegeleda,“ kinnitas Holm alustuseks.

Mis puutub aga riigikontrolli juba augustis tehtud ettepanekutesse ja tähelepanekutesse, siis tõdes Holm, et seal tõstatatu tegemata jätmise tõttu ongi lastud vaktsineerimisel isevoolu teed minna. „Augustis välja toodud probleemis seostuvad sellega, et meil on olnud igasuguseid pabereid ja on ka olnud hetki, kus pole olnud pabereid, mis sisaldaksid vaktsineerimise kavatsusi. Üks suur probleem on selles, et isegi kui need eesmärgid on seal selgelt sõnastatud, siis see teekond, kuidas selleni jõuda, on sealt vahelt puudu,“ rääkis ta.

„Teame jätkuvalt seda, et meil on eesmärk selle kuu lõpuks saada 70-protsendiline täiskasvanute täisvaktsineeritus. Minu ettepanek oli juba augustis see, et võiks avalikult välja öelda, kuhu me jõuda tahame. See oleks võimaldanud avalikult muu hulgas ka tervise- ja tööministril nõuda oma inimestel eesmärkide täitmist ja vahendite otsimist vaktsineerimise tõstmiseks. Aga seda paraku pole olnud ja natuke on olnud kulgemine ja leppimine sellega, et eesmärke ei saavutata,“ pidi riigikontrolör kurvastusega tõdema.

Ta lisas, et vaktsineerimise toppama jäämise taga oli ka mõneti inimestel tekkinud tunne, et äkki läheb küsimus midagi tegemata neist mööda. „Põhjuseks on ühelt poolt kindlasti meetmete küsimus, mida rakendatakse. Kuid minu tunne on ka see, et paljudel, kes isegi pole otseselt vaktsineerimise vastu, oli veel augustis ja septembris tunne, et äkki saab niimoodi, et mina ei pea ja asi läheb mööda. Nüüd on paraku selge, et see asi ei lähe mööda. Ja nüüd on juba olukord, et kui täna vaktsineerida, siis homme veel midagi paremaks ei lähe. Täiskaitse tekkimine võtab veel paraku nädalaid aega, seni kuni tuleb veel teine doos. Numbrid näitavad aga, et tuleb vaktsineerida.“

Silmitsi uue koroonaviiruse leviku plahvatusega, teatas valitsus uutest meetmetest ja toetustest, millega loodetakse vaktsineerimise tempot taas kasvatada ja viiruse ohtlikku leviku taset alla suruda. Kas need kavad viivad soovituni?

Holm jaotas valitsuse uued meetmed kaheks. „Seal olid kahte tüüpi meetmed. Ühed on kaudsed, et täiendava rahaga motiveerida süsti tegijaid, perearste, kohalikke omavalitsusi eesmärkide saavutamiseks. Selle puhul on küsimus, et oleks seda võinud ju varem teha, sest vaktsineerimise tase on ju pikka aega madal olnud,“ imestas riigikontrolör.

„Teine meede on n-ö nügimise meede, mis on suunatud kontaktide piiramisele. Ehk siis alates esmaspäevast ei pääse meelelahutusele ja kultuurile ligi mittevaktsineeritud inimesed. Kindlasti võib see mõneti vaktsineeritute hulka tõsta. Seda me näeme Lätist,“ sõnas ta.

Kuid ta lisas viimase juurde olulise „aga“ reeglite jõustamise kohta. „Hädasti oleks vaja, et igasuguseid reegleid ja käitumisjuhiseid jõustataks. Me oleme mõneti riigina tõsiseltvõetavuse kaotanud. Kui teame, et maski on kogu aeg tulnud viimasel ajal kanda, kuid kui seda tegelikult ei tehta, siis on raske eeldada, et ka järgmised sammud tunduvad inimestele tõsiseltvõetavad,“ osutas ta suurele probleemile.

Holm tõi välja, mis juhtub, kui kehtestatakse reeglid, mida tööle ei panda. „Positiivne on see, et terviseamet ja politsei on tõsisemalt välja öeldud, et hakkavad neid jõustama. See on sama tähtis kui reeglid ise. Muidu satume olukorda, kus arvame, et reeglid ei tööta. Tegelikult reeglid võiksid töötada, kuid neid lihtsalt ei jõustata. Siis teeme valesid järeldusi, lappame uued piirangud peale, kuid neist ei muutu midagi, kui ka nende jõustamisega ei tegeleta.“

Saates räägib riigikontrolör, et reeglite jõustamise vaates oleks äärmiselt vajalik valitsuse ja kohalike omavalitsuste suurem koostöö. Samuti tuleb valitsusel veel pingutada, et kommunikatsioon oleks selgem.

Riigikontrolör toob lõpuks välja kolm selget punkti, mida oleks nüüd ja kohe vaja teha, et epideemiaga edukamalt võidelda.

„Esimese asjana soovitaksin, et oleks avalikult teada, mis on valitsuse jaoks rahuldav samm vaktsineerimiseks. Mis peaks olema järgmise nädala vaktsineerimine, ülejärgmise nädala oma. Et saaks öelda, et meetmed on hästi rakendatud ja saaksime sisukalt rääkida, kas meetmed toimivad või ei toimi. Mitte et ütleme taas nelja nädala pärast, et [vaktsineerimine ikka] ei lähe,“ ütles riigikontrolör.

„Teine küsimus on seotud ühtse arusaadava kommunikatsioonidega valitsuse poolt. Eile oli kuulda, et teadusnõukojale heideti natuke ette õigel ajal tegemata ettepanekuid, kuigi riiki juhib valitsus,“ sõnas Holm ja lisas, et valitsusel tuleb oma sõnumite joont selgena hoida.

„Kolmas teema ongi meetmete jõustamine. Inimestes tuleb tekitada usaldust süsteemi suhtes, et nad julgeksid ja tahaksid vaktsineerima minna. See on ainus tee kriisist välja, et inimesed ei peaks töölt kõrvale jääma, et lapsevanemad ei peaks töö kõrvalt lapsi kodus õpetama, et lähedased oleksid elus ja terved. See on kõik meie kätes,“ tõi riigikontrolör välja.