GRAAFIKUD | Vaktsineerimata inimesed nakatuvad Eestis vähemalt kaks korda suurema tõenäosusega koroonaviirusesse

Tartu ülikooli matemaatilise statistika professor ja teadusnõukoja liige Krista Fischer kõrvutas oma värskes ülevaates ka vaktsineerimata ja vaktsineeritud inimeste haiglasse sattumise statistikat.

Fischer võrdles graafikutel muu hulgas seda, kui palju on Eestis nakatunud vaktsineerimata inimesed ja kui palju vaktsineeritud inimesed.

Fischer selgitas, et iga punkt näitab viimase seitsme päeva keskmist, kuna nädalaringselt on testimise ja seega ka tuvastatud nakatumisjuhtumite tase erinev. Saadud arvud jagas Fischer omakorda läbi vastava rahvastikurühma suurusega konkreetsel päeval – igas kategoorias need, kes pole veel teadaolevalt koroonaviirust läbi põdenud.

Valminud graafikust nähtus, et vaktsineerimata inimesi nakatub praeguseks vähemalt kaks korda rohkem kui vaktsineeritud inimesi, kuigi vaktsineerituid on võrreldes vaktsineerimata inimestega olnud sama palju või isegi rohkem.

Vaktsineerimata inimesi nakatus 20. oktoobri seisuga päevas 100 000 inimese kohta üle 140, samas kui vaktsineeritud inimesi nakatus 100 000 inimese kohta päevas veidi üle 60.

Fischer võrdles ka ajavahemikus 01. september kuni 09. oktoober seda, kui palju sattus sel perioodil haiglasse vaktsineerimata ja vaktsineerituid inimesi. Fischer märkis graafikule ka konkreetsed arvud, kui palju inimesi eri gruppides kuu jooksul haiglasse sattus.

Graafikust järeldus, et vaktsineerimata inimesi jõudis igas vanusegrupis rohkem haiglasse kui vaktsineeritud inimesi. Vahe kahe grupi vahel vähenes vanuse kasvades – kõige eakamate vanusegrupis, üle 80-aastaste seas suurendas nakatumine ka vaktsineeritud eakate võimalust haiglasse sattuda.

Lähemalt saab Krista Fischeri graafikute ja arvutuskäikudega tutvuda siin.