VILJA KÜSIB | Peksmis- ja tapmisähvardused on EKREst lahkunud Urmas Simonile toonud unetud ööd ja kõrgenenud vererõhu

EKRE-st lahkunud vandeadvokaat Urmas Simon on teinud politseile avalduse nelja inimese kohta, kes on lubanud teda vigaseks peksta ning ähvardanud tema abikaasat ja teisi lähedasi. „Võtan peksmis- ja tapmisähvardusi tõsiselt,” sõnas Simon pärast saadet. „See on kaasa toonud unetud ööd ja kõrgenenud vererõhu. Võtan ravimeid. Enne uksest väljumist vaatan ringi, kas keegi võib mind oodata või jälgida. Suurenenud on stress, kahanenud on mõtlemisteravus, tunnen väsimust.”

Nõudekirja Facebooki kaudu edastatud solvangute asjus on Urmas Simonilt saanud rohkem kui kümme inimest. Nõudekirja saajate hulgas ka EKRE liige Moonika Helme.

Ütlesite EKREst lahkumise põhjendusena, et EKRE tegevus vaktsiinivastaste meeleavalduse korraldamiseks oli riigivastane ja suunatud oma rahva vastu. Palun, põhjendage, miks nii väljendusite.

Leian, et kogu maailm peaks ühendama jõud pandeemiaga, väga ohtliku, surmaga lõppev viirusega võitlemisel. Erakond – kuhu ka mina kuulusin – kutsub üles mitte maski kandma, mitte vaktsiinipassi esitama ja ja mitte vaktsineerima. Leian, et selline tegevus on suunatud eesti rahva hävitamisele. Üleskutse haigestuma ja surema ei lähe minu põhimõtetega kokku.

Miks EKRE seda teeb?

Eks see küsimus ole suunatud EKRE juhtidele. Esindan siin oma arvamust. Vaktsiinivastasus on jõudsalt kasvatanud EKRE ridu – iseasi, kui haritud inimesed sinna astuvad. Mass paistab olevat olulisem kui kvaliteet. EKRE liikmeks kutsutakse kõikvõimalikke inimesi.

Ütlesite meeleavaldusele viidates, et EKRE käitumises on kuritegevuse tunnused. Advokaadina võite ilmselt viidata mõnele konkreetsele seadusepügalale?

Konkreetset paragrahvi ma siin praegu välja tooma ei hakka. Ent kui tegevus on suunatud eesti rahva vastu, siis võiksid siin küll olla kuriteo tunnused.

Ütlesite lahkudes, et ei mõista enam, mille eest EKRE seisab. Ent küllap oli see teisiti, kui erakonda astusite. Mis teid sellesse erakonda viis?

Eestimeelsus. Pagulasvastasus. Tooksin näite lähemast ajaloost. Kui EKRE kuulus valitsusse, oli ta üks koroonaviiruse vastu võitlejate eesrindlastest. Pandi kinni Saaremaa, kaubanduskeskused, kogu linn. Vanalinnas jalutades võis näha ainult hulkuvaid kasse ja koeri, kui neidki. Siis olin uhke, et EKRE käitub viirusega võideldes nii otsustavalt, nii enesekindlalt, eeskuju näidates – mitte ainult eesti rahvale, vaid kogu maailmale. Kõik kinni, keegi ei liigu, kõik kannavad maski. Olin siis tõesti uhke. Nüüd on EKRE oma otsustest taganenud, käitub vastupidi.

Kuula siit.

Kas pole see iseenesest populistidele tüüpiline käitumisviis: kõnelda seda, mis tundub parasjagu kasulik?

Koroonavastaseid on ju käputäis ja enamik neist pole kõige kõrgemini haritud inimesed. Nad on maal, pensionärid. Arvan, et Eesti enamus on siiski valmis koroona vastu võitlema.

See konkreetne meeleavaldus oli viimane tilk teie kannatuste karikasse. Mis juhtus siis varem?

Olen varemgi viidanud juhtumitele, kus erakonna juhtide sõnakasutus pole olnud kõige sobilikum. Üks viimaseid asju oli Tartus korraldatud „Sõidame Eesti vabaks”. Seda tolereerisid ja propageerisid paljud EKRE juhatusse kuuluvad inimesed. Mina ei saa siiamaani aru, millest Eestit vabaks sõideti ja mis selle eesmärk oli. Seda presenteeriti erakonnas kui koroona- ja vaktsineerimisvastast üritust. Ma ei mõistnud, miks me peame kogu aeg kõigele vastu vaidlema.

Kas rääkisite oma tähelepanekutest erakonna juhtidega, perekond Helmega, enne kui välja astusite?

Isegi erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kuulumise ajal ei võetud minu kõnesid vastu ja tagasi ei helistatud. Mul on olnud peaaegu võimatu nendega kontakti saada.

Millal teil õnnestus erakonna esimehega viimati rääkida?

See võis olla kas suve- või talvepäevadel.

Kui te 2019 kandideerisite, oli teie slogan „Õiglase õigussüsteemi eest”. 2018 kirjutasite kurikuulsa arvamusartikli „Kohtusüsteem ongi mäda”, milles resoneerite kohtunik Leo Kunmani seisukohtadega. Palun, võtke lühidalt kokku, mis Eesti õigussüsteemil õieti viga on.

Kohtuasjad kipuvad venima, eriti kriminaalmenetluses. Võib märgata menetluse kallutatust prokuratuuri kasuks. Prokuratuuril on väga lai aparatuur, terve politsei, kes asju menetleb. Advokaadil on vastuväidete esitamiseks vaid mõni üksik päev. Ülekuulamised, jälitamised, läbiotsimised, kõik see on kallutatud jõustruktuuride kasuks.

Kunman tarvitas krõbedaid sõnu eelmise riigiprokuröri Lavly Perlingu suhtes. Kas jagate neid seisukohti? Nüüd on selles ametis Andres Parmas, on see kaasa toonud muudatusi?

Eks Kunmanil ja Perlingul olid tihedamad suhted kui minul. Minul Perlingule suuri isiklikke etteheiteid ei ole. Praegune riigiprokurör minu meelest mingeid muudatusi teinud ei ole. Asi läheb vaikselt sama rada pidi, nagu see on siiamaani kulgenud.

Enne kui Parmas ametisse sai, viidati, et teie võiks olla EKRE kandidaat sellesse ametisse. Uued Uudised eitasid seda. Kuidas sellega oli?

Meil oli sellest juttu, kas ma oleksin huvitatud ja valmis kandideerima. Omvahelistes vestlustes ütlesin, et võin küll kandideerida, aga riigiprokuröriks ma kindlasti ei hakka.

Miks?

See on nii vastutusrikas koht ja poliitiliste tõmbetuulte käes, ma ei oleks seda tahtnud.

Aga miks olite siis nõus kandideerima?

Olnuksin nõus juhuks, kui EKREl oleks olnud vaja kandidaat välja käia. Olin täiesti kindel, et EKRE kandidaati ei valita sellele kohale mitte ühelgi juhul.

Viitasite, et üks EKREsse astumise põhjus oli pagulasvastasus. Mismoodi need pagulased Eestit ähvardasid?

Olin pigem selle vastu, et euroliit hakkab määrama, kui palju peab Eesti vastu võtma pagulasi, kes tulevad näiteks üle Kreeka, Itaalia või Hispaania piiri. Selle vastu, et mingisugune kolmas instants ütleb meile, kui palju peame neid vastu võtma, kuidas neid ülal pidama, kui kaua jne.

EKREga võis teid ehk ühendada ka suhtumine presidendisse? Veel selle aasta jaanuaris kirjutasite Facebookis, et president situb põhiseaduse peale. Miks te nii kirjutasite?

President [Kersti Kaljulaid] näitas oma käitumisega Marti Kuusiku suhtes, et temale ei tähenda põhiseadus mitte midagi. Ekspresident teab väga hästi, et isik on kuriteos süüdi siis, kui tema suhtes on jõustunud kohtuotsus. Ekspresident ütles, et Kuusik on toime pannud kuriteo, kuigi asi ei olnud veel isegi kohtusse saadetud. Sellega astus ta ämbrisse.

Kuidas on õigustatud teie obstsöönne sõnakasutus?

Võib-olla ei olnud see õigustatud, aga minu jaoks on president põhiseaduse kaitsja ja esindaja nii sõna otseses kui ka piltlikus mõttes. Ükski president ei tohiks minna selle vastu, mida ta peab kaitsma.

Enne EKREt kuulusite kümme aastat Keskerakonda. Olete rääkinud, et teie vanemad tundsid hästi Siiri Oviiri ja nii te sinna sattusite, aga see ei veena. Te olite ju täiskasvanud inimene, kui sinna astusite?

Iga erakonna eesmärk on suurendada oma liikmeskonda. Ema-isa kutsusid, ma kirjutasin avalduse ja läksin erakonda. Mäletan, et käisin vist ühel üritusel Mustpeade majas, muud mitte midagi. Olin isegi peaaegu unustanud, et seal erakonnas olen, kuni taipasin välja astuda.

Veel enne seda olite seotud Kristiina Ojulandi Rahva Ühtsuse Erakonnaga, kes pärast skandaalset lahkuminekut Reformierakonnaga hakkas võitlema „Eestimaa mahamüümise eest moslemitele ja neegritele” ning tundis, et „valge rass on ohus”. Sidusid teid viidatud seisukohad või midagi muud?

Ei, need seisukohad meid ei ühendanud. Loomisel oli uus partei. Ojulandi tundsin kui oma õppejõudu, sain temaga juba kooliajal väga hästi läbi. Helistasin ja uurisin, kas saaksin ka advokaadina uue erakonna loomisele õla alla panna. Tema oli rõõmsalt meelitatud. Minu eesmärk oli luua erakond, mis oponeeriks valitsevatele parteidele.

Viidatud seisukohad teid ei häirinud?

Igal inimesel on õigus oma arvamust avaldada. Neid poliitilisi nurki oleks saanud kindlasti lihvida.

Me peame rääkima ühest ähvardusest, mis on siiamaani internetist leitav. Järgnev avaldus on päris Facebookist, kuid sealt politsei nõudmisel maha võetud. „Kui sa maski ei kanna saad füüsiliselt tunda raudtoru! Sina, kes sa ei soovi kanda avalikes kohtades kaitsemaski või kogu koroonaviiruse olemasolu – nüüdsest nimetan sind terroristiks ja mul oleks hea meel, kui mul oleks luba sulle füüsiliselt selgeks teha mõningaid põhitõdesid. Kui sa tuled kaubanduskeskusesse ilma maski, sead sa ohtu nii minu kui ka minu perekonna, sõbrad ja tuttavad. [Kirjaviis muutmata.] Viitate turvameestele, kellel võiks olla põhjust raudtoru kasutada. „Kui koroona sind haiglasse ei vii, küll siis toru seda viga parandab. Võin vaid unistada, et saaks ka õiguse toru kasutada, võtaks kohe 2 tükki mõlemasse kätte.” Mis teil arus oli, kui te seda kirjutasite?

Oli esimene päev, kui oli kehtestatud maskikohustus kaubakeskustes. Internetis levis videoklipp, kuidas poodi astub kaks meest: ühel käes telefon ja mask ees, teisel ei ole maski ees. Mehed provotseerisid turvamehi. Maskiga mees oli valmis filmima. Ka praegu on nii, et turvamees täidab tegelikult käsku, samamoodi kultuurimajade töötajad ja poemüüjad. Nemad ei ole maskikohustust välja mõelnud.

Raudtoru kasutab politsei. Teleskoopnui on väikestest juppidest kokku pandud raudtoru. Minu teksti igas lauses on jutt õigusest seda kasutada. Politseile annab selle õiguse seadus. Minu eesmärk seda kirjutades oli, et ka turvameestel oleks õigus peale pipragaasi ja oma käte kasutada mingeid muid erivahendeid just selliste inimeste ohjeldamiseks.

Kas ma saan õigesti aru, te soovite, et turvameestel oleks õigus toruga peksta inimesi, kes maski ei kanna?

Ei. Ma ei ole kordagi öelnud, et turvamehed võiksid peksta inimesi. Ma pean silmas, et neil võiks olla õigus kasutada erivahendeid enesekaitseks. Ka politsei kasutab enesekaitseks erivahendeid.

Et turvamees võiks kasutada toru või mõnda teist erivahendit juhul, kui maskivastane teda ründab?

Just nimelt. Et nad võiksid kasutada toru või teleskoopnuia siis, kui keegi neid ründab. Turvamehed paluvad viisakalt maski ette panna, aga maskivastased hakkavad neile füüsiliselt vastu.

Politsei vestles teiega. Missugune selle vestluse sisu oli?

Meil oli politseiga väga meeldiv vestlus. Ma selgitasin neile täpselt samamoodi. Õiguse [erivahendit] kasutada annab seadus. Kuni sellist seadust pole, siis ei tohi seda loomulikult teha. See ei ole üleskutse kedagi peksta või kellelgi toru anda või inimesi tampida.

Maskivastased on teil väga südame peal. Selle aasta veebruaris kirjutasite: „Kui oleks minu teha, annaks ma loa poodides ilma maskita inimesi mitte teenindada, keskustest turvamehel käsk ilma maskita inimesed mlnema kihutada, bussijuhile loa ilma maskita sõitjad bussist välja visata jne. [---] Meil on savi, tulgu kes tahab ja tehku mis tahab. Ilmselt on riigi poliitika, et mida vähem pensionäre, seda vähem peab pensione maksma. Las surevad. [Kirjaviis muutmata.] - Jällegi väga ekspressiivne, miks?

Jaa, aga mis olukord meil praegu on? Ongi ju nii, et kaubakeskusse ilma maskita inimesi enam ei lubata. Bussis kontrollid politsei: käsib maski ette panna või saadab minema. Lihtalt mina kirjutasin sellest peaaegu pool aastat varem. Nii kipub olema üle maailma: kes on vaktsineerimata, see kihutatatakse töölt minema, näiteks meditsiinitöötajad. On ainult aja küsimus, millal jõuame õpetajate juurde, keda pole praegu lihtsalt kuskilt võtta.

Paljud advokaadid ei kaitse pedofiile, teie olete neid kaitsnud. Olete end väljendanud nii: „Pedofiilia on tegelikult haigus. Minu meelest on ka pederastia haigus. Selle eest ei panda kinni, aga pedofiilia eest pannakse.” Tänapäeval ei peeta homoseksuaalsust haiguseks, kust teie seisukoht pärit on?

Ma jään selle seisukoha juurde, et see ei ole normaalne. Inimsugu ei oleks võimalik jätkata, kui oleksime kõik omasooiharad. Ma leian, et see on haigus.

Seksuaalset orientatsiooni ei saa inimene valida. See ei ole ka ravitav. Kuidas see ikkagi haigus on?

Pedofiiliaga on samamoodi. Ka see ei ole ravitav. Inimene ei suuda oma haiguslikku käitumist kontrollida. Tänapäeva meditsiin seda ei ravi. Vaimuhaigused, näiteks skisofreenia, on ajas süvenevad. Ka see ei ole ravitav. Kõigi nende haiguste vastu leitakse võib-olla tulevikus ravi, aga praegu ei ole seda olemas.

Ilmselt lähendasid viidatud hoiakud teid EKREga?

Jah, kindlasti.

Olete väitnud, et homoseksuaalid ei tohiks töötada perenõustajate ja lastekaitsespetsialistidena. „Kui neil endal lapsi ei ole ja nad ei tahagi neid saada normaalsel teel.” - Kuidas on see veendumus põhjendatud?

Ma ei näe, et inimene saaks anda lastega peredele nõu, kui tal endal lapsi ei ole. Missugust nõu saab ta anda, kui tal endal pole lapse sündimise ja kasvatamise kogemust?

Kui teie poeg peaks tulema kord teie juurde ja ütlema, isa, ma armastan meest, siis mida talle ütlete?

Ta pole sellise jutuga tulnud. Väga raske on midagi ütelda. Eks ma pean sellega leppima. Ma ei saa ju teda ümber teha.

Aga teisi homoseksuaale tahaksite ümber teha?

Ei taha. Ma olen selle vastu, kui homoseksuaalsed inimesed soovivad lapsi kasvatada. Sellisel juhul ei kaitse keegi lapse õigusi. Kes küsib lapselt, kas ta soovib endale kahte isa või kahte ema? Mina leian, et see on lapse õiguste rikkumine. Ma ei ole homoseksuaalide vastu. Ma olen selle vastu, kui nad soovivad oma perekonda lapsi, ja selle vastu, et nad nõustavad teemadel, mil neil puuduvad isiklikud kogemused.

Missugune erakonna ridades võiksite poliitikas jätkata ja millal?

Ma ei näe mingit põhjust mõnda erakonda minna. Võtan praegu tähtajatu puhkuse poliitikast.