Isamaa noorteühendus: lauspiirangute asemel tuleks kehtestada piirangud ainult riskigruppidele

Isamaa noorteühendus ResPublica teeb ettepaneku loobuda pärast nakkuskordaja kontrolli alla saamist senistest piirangute põhimõtetest. Edaspidi tuleks rakendada piiranguid ainult sihtgrupipõhiselt ning mõelduna ennekõike vanemaealistele inimestele, kellele viirus kujutab kõige suuremat ohtu.

Noorteühenduse esimehe Karl Sander Kase sõnul toob lauspiirangute kehtestamine, haridusasutuste sulgemine ja seni aktiivsete noorte isoleerimine ühiskonnast endaga kaasa pikaajalised kahjud, mida ei pruugi olla võimalik korvata. „Pärast tänase kriisi haripunkti möödumist vajame põhimõttelist muutust seni kehtinud piirangute loogikas. Me ei saa juba mitmendat korda lühikese aja jooksul isoleerida noori inimesi ühiskondlikust elust,“ ütles Kase.

„Seetõttu teeme ettepaneku rakendada edaspidi piiranguid ainult sihtgrupipõhiselt ning mõelduna ennekõike vanemaealistele inimestele, kellele viirus kujutab kõige suuremat ohtu,“ ütles ta.

ResPublica: me ei soovi „kaotajate põlvkonda“

Isamaa noorteühendus ResPublica teeb vabariigi valitsusele ettepaneku loobuda pärast nakkuskordaja kontrolli alla saamist senistest piirangute põhimõtetest ning rakendada ainult sihitatud piiranguid riskigruppidele.

COVID-19 kriisis on vabariigi valitsus seadnud eesmärgiks vältida haiglate ülekoormust. Kuigi nakatunute seas on noori ja tööealisi inimesi rohkem kui eakate seas, satuvad haiglasse ennekõike eakad inimesed. Just vanemaealised põevad viirust läbi kõige raskemalt ning kuuluvad seetõttu riskigruppi. Sellest tulenevalt peab seatud piirangute eesmärk olema kontaktide vähendamine üle 60-aastaste vanusegrupis. Riskipõhine lähenemine aitab kontrolli all hoida nii haiglate koormust kui ka hoiab ühiskonda võimalikult avatuna. Vanusest lähtuvates piirangutes ei ole midagi ebatavalist 

–

 ka näiteks alkoholi tarvitamist piiratakse vaid kindla vanusegrupi suhtes.

Maailm on pidanud COVID-19 viirusega kohanema peagi ligi 2 aastat. Kaotatud elud ning rakendatud meetmed on jätnud sügava jälje Eesti ühiskonnale ning mõjunud laastavalt noorte haridusteele ja vaimsele tervisele. Arvestades senist kogemust ja asjaolu, et peame õppima selle viirusega elama, ei saa me taaskord võtta kasutusele äärmuslikke ja kogu ühiskonda piiravaid meetmeid, mis mõjuvad laastavalt ka majandusele.

Ravi ei tohi olla hullem kui haigus. Lauspiirangute kehtestamine, haridusasutuste sulgemine ja seni aktiivsete noorte isoleerimine ühiskonnast toob endaga kaasa pikaajalised kahjud, mida ei pruugi olla võimalik korvata. Arvestama peab ka asjaolu, et laenuraha abil loodud kompensatsioonimeetmed asetavad tänaste noorte õlgadele tulevikus täiendava maksukoormuse ja lisakohustused. Seega maksavad noored lauspiirangute eest topelthinda – nii vaimset kui rahalist.

Kui me ei soovi tulevikus vaadata tagasi „kaotajate põlvkonnale“, vajame põhimõttelist muutust seni kehtinud piirangute loogikas. Ühiskond tuleb hoida võimalikult avatuna ning selleks tuleb soodustada vaktsineerimist ning vähendada kontakte. Kutsume noori üles käituma vastutustundlikult, kuid samas ei saa juba mitmendat korda lühikese aja jooksul isoleerida noori inimesi ühiskondlikust elust. Seetõttu teeb Isamaa Noorteühendus ResPublica ettepaneku rakendada pärast tänase kõrge nakkuskordaja kontrolli alla saamist piiranguid ainult sihtgrupipõhiselt ning mõelduna ennekõike vanemaealistele inimestele, kellele viirus kujutab kõige suuremat ohtu. 

Isamaa noorteühendus ResPublica