ERISAADE | Arkadi Popov: puhangu ohjamisel on positiivseid märke. Abiks oleks ka massiürituste piiramine

Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov ütleb, et vähemasti nädalavahetusel oli näha, et haiglapatsientide arv natukene vähenes ning nakatumise määr langes. Vara on siiski veel hõisata, kõik võib muutuda.

"Momendil on meil voodite hõivatus nakkuskliinikus alla 60 protsendi. Tuleme toime ja saame vajadusel teisi kolleege aidata," räägib Popov. Ta lisab, et probleeme on siiski kolmanda astme intensiivravi võimekusega, need voodikohad olid neilgi täis.

Ajakirjanduses on kajastatud kerkivat tööjõukriisi meditsiinivaldkonnas. Popovi sõnutsi on kõige teravam probleem kvalifitseeritud õdedega. Töö eeldab teatud oskusi, näiteks hingamisaparatuuri jälgimist jms. "Peavad olema tugevad professionaalid, kes seda tööd varem teinud."

Ta viitab, et appi tulevad praegusel ajal ka tudengid nii Tartu Ülikooli arstiteaduskonnast kui ka Tallinna tervishoiu kõrgkoolist. "On ka üsna hea koostöö teiste asutustega," lausub ta. Popov hindab, et kui koroonanäitajate kasv pöördub laiemas vaates langusele, siis tuldaks meditsiinipersonaliga siiski toime. "Aga kõik sõltub, kuidas kriis areneb," nendib ta.

Popov ütleb, et kui määrata piirangud, siis pigem üleriiklikud. Ta viitab Põlva vallavanemale, kes eile Delfile rääkis, kuidas vallaelanikel poleks mingit probleemi sõita ostlema Tartu piirile Lõunakeskusesse. 40 kilomeetrit pole midagi! "Olukorras, kus tegemist on epideemiaga ning [näeme igapäevaselt] 10–15 koroonasurma, oleks abiks massiürituste piiramine. Inimesed saaksid vähem kokku," arutleb ta, et taolistel sündmustel võiksid olla osaliste kindlad piirarvud.

Toetab vaktsineerimiskahjustuste loomist

Mis puudutab vaktsineerimist, siis Popovi hinnangul on viimasel kuul strateegia edukas. Tuleb ette päevi, kus vaktsiini saanud rohkem kui 2000 inimest. "Deltatüvi on agressiivne. 70 protsenti vaktsineerituid pole number, mida sooviksime saada. Immuunne staatus 85–90 protsenti ja rohkem, siis saaksime rääkida kollektiivsest immuunsusest deltatüve kontekstis." Praegune olukord stimuleerib tema sõnutsi vaktsineerimist ka seetõttu, et levib ju üldine hirm haiguse osas.

Hirmudest rääkides on aktuaalne teema vaktsineerimiskahjustuste fondi loomine. Reformierakond on öelnud, et eraldi seda kindlasti ei tule. "Fondi oleme arutanud patsiendikindlustuse raames ehk siis sinna alla läheksid nii ravivead kui ka võimalikud vaktsiinikahjustused," lausus peaminister Kaja Kallas möödunud nädalal.

Popov tõdeb, et küsimus on poliitiline, aga seda peaks rohkem vaatama patsientide ja meedikute seisukohast. Ta selgitab, et raskete tüsistuste esinemissagedus on väga madal, aga need on võimalikud. "Ma ei usu, et selline fond on ülemäärane pingutus riigile, et natukenegi maandada pingeid, ja omakorda loodan, et see ju stimuleeriks vaktsineerimise protsessi."

Ta on ka ise puutunud kokku patsientidega, kes tagantjärele öelnud – miks ma end küll vaktsineerida ei lasknud? "Praegu on selline olukord, kus peame mobiliseeruma, et asi sujuks," arvab ta.

Popov lisab, et valgust tunneli lõpus on juba näha. "Uued ravimid on silmapiiril. Varsti muutub [koroona] meile ikkagi enam-vähem gripiks ehk haiguseks, mil vaktsineerimine, profülaktika ja ka efektiivne tõhus ravi."