Nõukogu järel toimunud pressikonverentsil osalesid president Alar Karis, peaminister Kaja Kallas, kaitseminister Kalle Laanet ning siseminister Kristian Jaani.
Riigikaitse nõukogu kogunemine kinnitas asjaosalistele, et Eesti piir on võimeline potentsiaalse migrandisurve all vastu pidama. Olulise aspektina sooviti läbivalt toonitada, et tänane kohtumine oli ennetava loomuga - hübriidrünnakut Eesti Vabariigi piirile veel ei ole, kuid ettevalmistusi selle ohuga rinda pistmiseks on tehtud juba mitmeid kuid.
Kuigi Lukašenka on saatnud avalikkusele mõningaid sõnumeid, justkui võiks migrandikriis Poola piiril leeveneda, pole president Alar Karisel tema öeldu suhtes palju usku. “On selge, et Lukašenka jätkab rünnakuga,” märkis riigipea pressikonverentsil.
Nii president Karis kui peaminister Kallas toonitasid, et Eesti julgeolek algab Poola, Läti ja Leedu piirilt. Sellest tulenevalt on Eesti huvideski seista selle eest, et nende riikide vastu suunatud rünnak oleks pidevalt rahvusvahelisel tasandil päevakorras.
Kaja Kallas pidas oluliseks rõhutada, et Valgevene loodud narratiiv, justkui oleks migrandid hetkel “eikellegimaal”, ei päde.
“Tuleb rõhutada, et migrandid on Valgevenes seaduslikult,” sõnas peaminister, kelle sõnul rikub Valgevene võim nende migrantide inimõigusi. “Poola, Läti ja Leedu teevad seda, mis neil kohuseks - kaitsevad NATO ja EL-i välispiiri.”
Nii president kui peaminister rõhutasid läbivalt Euroopa Liidu ja NATO ühtsust. Ka kaitseminister Kalle Laanet sõnas, et tal on NATO liikmesriikide suhtes vankumatu usk.
Kaja Kallas võttis pressikonverentsil lühidalt ka sõna möödunudnädalase kriitika suhtes, mille paiskas tema isiku suunas kunagine parteikaaslasest peaminister Andrus Ansip.
“Helistasin talle ja küsisin, miks tal on halb olla,” märkis Kallas, tuues paralleeli tigedusest tingitud halva enesetundega. “Ma ei saa tegelikult teda selles aidata.”
Ta nentis, et päevakorras on olulisemaidki küsimusi, millega rinda pista.
Loe lähemalt blogist (allpool).
