Rene Arikas: Estonia vraki uuringute käigus ei sisenetud ohu tõttu autotekile, kuid seda tehakse järgmisel aastal

Eesti, Soome ja Rootsi ohutusjuurdlusasutuste pressikonverentsil tehti vahekokkuvõtte parvlaeva Estonia vraki ja ümbritseva merepõhja eeluuringutest.

Eesti ohutusjuurdluse keskuse juhataja Rene Arikas tutvustas vrakki. Videomaterjalist nähtub, et laevakeres on praod, videolt on näha pragu autotekis, praost paistavad auto rattad. Nagu Arikas on ka varem öelnud, on laevakeres mitu pragu ja erinevat deformatsiooni.

Arika sõnul oli liiga ohtlik siseneda autotekile, mistap plaanitakse seda uuringut jätkata järgmisel aastal selleks sobivate uurimisvahenditega.

Estonia ramp kukkus merepõhjas eest ära, sest vraki kaldenurga tõttu ei pidanud selle hing, millele rambi raskus surus, enam vastu.

Vraki deformatsiooni osa on ligi 22 meetri laiune ja 4 meetri kõrgune. Seda on mõjutanud eri tüüpi pinnas, millel vrakk lebab. Nimelt lebab vrakk merepõhjas kolme eri tüüpi pinnase peal: vööri-ahtri osa toetub pehmele savipinnasele, keskosa kõvale graniidile ja moreenile. Lisaks sellele paikneb vrakk nõlva peal, mis põhjustab tema vajumist, nii on muutunud ka kreeni nurk – laeva põhi on liikunud ülespoole ja tulnud rohkem nähtavale, selgitas Arikas juba oktoobris.

Stockholmi ülikooli meregeoloogia ja geofüüsika professor Martin Jakobsson näitas uuringu fotodelt, kuidas vraki ümber mere põhjas on kivitükke – suuremaid ja väiksemad. Kivid asuvad vraki aukude läheduses. Uuringu piltidelt nähtub, kuidas suured aluskivimid ulatuvad merepõhjast välja ja Estonia lebab ühe sellise peal. Selle kivimi ots väljub pinnasest Estonia vraki all. Niisiis, aluskivim surub Estonia vastu ja vrakk on kaldus, sõnas Jakobsson.

Kas kivid ja kivimid on tekitanud vrakki augud, ei tihanud Jakobsson öelda, põhjendades, et tema on geoloog ja sellised järeldused peavad tegema laeva insenerid.

Rootsi õnnetusjuhtumite uurimise ameti peadirektori asetäitja Jonas Bäckstrand ütles aga, et see on väga tõenäoline põhjendus aukude tekkimiseks.

Arikas lisas, et lõplike järelduste tegemine nõuab aega.

Vrakk nihkub aina enam kaldu, mis tähendab, et vraki kahjustused tulevad üha enam ka nähtavale, selgitas Arikas. Peale selle liigub vrakk mööda merepõhja kallakut allapoole.

Arikas sõnas, et esimene raport – JAIC – on seni kehtiv, kuid on arusaadav, et teatud aspekte ja fakte saab selle uuringu käigus täpsustada.

Seni on kaasatud üle 40 eksperdi ja teadlase Estonia vraki uuringutesse. Praeguseks on tehtud vaid väike, kuid oluline osa uuringust, ütles Arikas. Järgmise aasta märtsis algavad aga uued suuremad uuringud, sest sel ajal on tõenäoliselt nähtavus merepõhjas parem kui suvel, rääkis Arikas. Selle aasta detsembris alustatakse juba ferromagneetiliste uuringutega.