Eesti mõistab koos liitlastega hukka kosmonaute ohustanud Venemaa satelliidivastase raketikatsetuse
(49)
Venemaa tegi 15. novembril raketikatsetuse, mis seadis ohtu Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) meeskonna. "Venemaa näitab taaskord vastutustundetut käitumismustrit ja seab ohtu kõigi riikide julgeoleku-, majadus-,teadus- ja kaubandushuvid, kes soovivad rahumeelsel eesmärgil uurida kosmost uurida," seisis NATO ühisavalduses.
Katsetuse käigus õhkis Venemaa ühe enda satelliitidest, tekitades sellega hulga prahti, mis sundis ISS-i meeskonna kapslitesse varjuma.
Jaama pardal oli seitse meeskonnaliiget – neli ameeriklast, sakslane ja kaks venelast.
Vene sõjaväelased kinnitasid, et tabasid orbiidil Nõukogude satelliiti Tselina-D, aga nende sõnul raketi tükid ei kujutanud mingit ohtu orbitaaljaamadele ja tegevusele kosmoses.
Raketikatsetuse on hukka mõistnud ka USA. USA välisministeeriumi kõneisik on ka öelnud, et oht pole kaugeltki möödas.
"See katsetus suurendab märkimisväärselt ohtu rahvusvahelise kosmosejaama astronautidele ja kosmonautidele, aga ka teistele inimestele kosmoselennunduses," ütles Price.
"Venemaa ohtlik ja vastutustundetu käitumine seab ohtu avakosmose pikaajalise jätkusuutlikkuse ja näitab selgelt, et Venemaa jutt kosmose relvastamise vastasusest on ebatruu ja silmakirjalik."
"USA teeb koostööd meie partnerite ja liitlastega, et vastata nende vastutustundetule teole," kinnitas Price.
Kosmosejaam tiirleb Maa orbiidil umbes 420 kilomeetri kõrgusel.
Mitmetel riikidel, sealhulgas USA-l, Venemaal, Hiinal ja Indial on võimekus satelliite maapinnalt hävitada. Taoliste rakettide katsetamine on aga haruldane ja pälvib alati laialdase hukkamõistu, sest see saastab kosmosekeskkonda kõigi jaoks.
Kui Hiina hävitas 2007. aastal ühe oma kasutuselt kõrvaldatud ilmasatelliidi, tekitas see enam kui 2000 ühikut jälgitavat prahti. See materjal kujutas endast pidevat ohtu kosmosemissioonidele, ennekõike Hiina enda omadele.
