Kuna tööd toimuvad piirialas, kus liikumine toimub kindlate reeglite järgi, saadavad reservväelasi ja kaitseliitlasi politsei- ja piirivalveameti (PPA) piirivalvurid.
Piiri lähistel liigub alates tänasest kuni 25. novembrini kaitseväe tehnika ning ka tavapärasest rohkem politseinikke ja piirivalvureid. Kuni 26. novembrini kehtivad idapiiril ka lennupiirangud, seda nii mehitatud kui ka mehitamata õhusõidukitele.
Koostöö sujub
Ida prefektuuri operatiivstaabi juhi Urmas Elmi sõnutsi on Ida-Virumaal on Eesti-Vene piir enamjaolt tõkestatud loodusliku veetõkkega.
„Seetõttu tugevdavad politseinikud ning kaitseväelased täna siinset ainsat kuiva lõiku endises Narva jõe sängis, kus risk ebaseaduslikuks piiriületuseks kõige suurem. Tööd algasid täna hommikul kella 9 paiku ning kestavad kuniks jagub päevavalgust. Kaitsevägi töötab sellel lõigul kaks päeva,“ ütles Elmi pressiteate vahendusel.
Lõuna prefektuuri operatiivstaabi juhi Vallo Koppeli sõnul oli politsei peamine ülesanne varahommikul juhendada kõiki piiriribale liikuvaid reservväelasi.
„Andsime neile võimalikult põhjaliku ülevaate, et neil oleks kindlus ja teadmine, kuidas piiriribal paigaldada lõiketraati nii, et ei astutaks tahtlikult ega tahtmatult üle piiririba. Tõkete paigutamisega on praegu alustatud näiteks Vinski küla lähedal, aga ka Koidula kandis, mida on kasutatud nii ebaseaduslikuks piiriületuseks kui salakauba vedamiseks. Ettevalmistused ja koostöö Kaitseväega on praegu sujunud ning töö piiril käib,“ sõnas Koppel.
Praegu rändesurvet pole
PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Belitševi sõnul annab lisaõppekogunemise ajal tehtav harjutus piiri kaitseks väärtusliku kogemuse.
„Ainult reaalse tegutsemise kaudu saame teada, milline on kaitseväe ja PPA ühine võimekus piirile ajutisi tõkkeid püstitada ja millist logistilist tuge ja inimressurssi selleks vaja on. Praegu ei ole Eestis rändesurve suurenenud, kuid kui see peaks muutuma, siis on ajutiste tõkete kiire paigaldamine oluline komponent massilise ebaseadusliku sisserände tõkestamisel ja kogu piirikaitse operatsioonis,“ ütles Belitšev.
PPA on kaardistanud kuni kümme lõiku, kuhu saab reservväelaste abi ja kaitseväe antud 120 kilomeetri lõiketraadiga kokku rajada kuni 40 kilomeetrit tõket. Üks kaardistatud lõik on Narvas, ülejäänud Kagu-Eestis maismaapiiril. Ehitus algab kõige prioriteetsematel lõikudel, kus ebaseadusliku piiriületuse oht on kõige suurem.
Kohal käis ka Kaja Kallas
Alanud töödega käis Narvas tutvumas ka peaminister Kaja Kallas, kes kuulas kaitseväe juhataja ülevaadet lisaõppekogunemisest Okas 21 ning sai piiril töid teostavate reservväelaste ja kaitseliitlaste käest nende seniste kogemuste kohta arvamust küsida.
„Esmamuljed on väga positiivsed. Seda õppust on mitmel põhjusel vaja, kui me vaatame mis Valgevene piiril toimub, tekitab see ärevust,“ ütles peaminister Kaja Kallas, lisades, et kuigi Eesti piiridele praegu otsest ohtu ei ole, peame ka meie olema valmis vajadusel piiri tugevdama.
„Kohal on kaitseliitlased ja reservväelased, kes teavad mida nad teevad,“ ütles täna Narvas töödega tutvunud kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem. „See on ülitähtis, et kõik mehed ja naised kohale tuleksid, sellega me näitame võimalikule agressorile, et see läheb neile kalliks maksma,“ lisas ta õppekogunemise Okas olulisuse kohta.
Ida prefektuuri piirivalve büroo juht Urmas Elmi on piiri turvamisega seni rahul. „Tempo on hea, oleme ajagraafikus,“ märkis ta.
