Kurjategija nooruse tõttu tema nime ei avaldata ja istung oli meediale suletud. Göteborgi ringkonnakohtu esimees Göran Lundahl ütles pressikonverentsil, et tapja süüdimõistmiseks aluse andnud asitõenditeks olid turvakaamera lindistused ja süüdimõistetu poolt mahajäetud relvalt, maskilt ja motorollerilt leitud DNA-jäljed.
Danman tegeles mõrva hetkel ametiülesannete täitmisega, reageerides politsei mootorrattal varasemale tulistamisega väljakutsele. Ristmikul peatunud politseiniku pihta tulistati püstolkuulipildujast kaks lasku, millest üks tekitas talle eluohtliku vigastuse. Politseinik suri hiljem haiglas. Süüdistajate sõnul tulistas tapja enne politsei kohalejõudmist kolme inimese suunas, kes kuulusid konkureerivasse jõuku.
Kohus lähtus eeldusest, et mõrvar pidas ka lähenevat politseinikku jõuguliikmeks ja polnud seetõttu teadlik, et tulistab riigiametniku pihta. Ta mõisteti süüdi nii mõrvas kui ka mõrvakatses. Süüdistajad nõudsid talle kokku kümne aasta pikkust karistust. Süüdimõistetu eitas süüd ja väitis, et oli tänaval sõpradega mängimas.
Mõrvar sattus politsei ja sotsiaaltöötajate huviorbiiti esimest korda 14-aastaselt. 15 aasta vanusena esitati talle kahtlustus, et ta on pussitanud kahe-aastast last kaela, vahendab Aftonbladet. Süüdimõistmiseni asi siiski ei jõudnud.
