CNN: USA kaalub täiendavalt relvade saatmist Ukrainasse

USA presidendi Joe Bideni administratsioon kaalub sõjaliste nõuandjate ja uue varustuse, sealhulgas relvade Ukrainasse saatmist ning USA valmistab liitlasi ette Venemaa uue sissetungi võimaluseks, teatasid mitmed informeeritud allikad CNN-ile.

Ukraina on hoiatanud avalikult, et sissetung võib toimuda juba jaanuaris. Võimalik USA „surmava abi” pakett võib allikate sõnul sisaldada uus tankitõrjerakette Javelin ja miinipildujaid.

Kaalumisel on ka õhutõrjesüsteemid nagu raketid Stinger ning USA kaitseministeerium avaldab survet, et osa tehnikast, mis oleks pidanud minema Afganistani, näiteks helikopterid Mi-17, läheksid Ukrainasse. Mi-17 on Venemaal toodetud helikopter, mida ameeriklased ostsid afgaanidele kinkimiseks. Pärast Afganistanist väljatõmbumist ei ole Pentagon osanud nendega midagi peale hakata.

Administratsioonis on siiski ka neid, kes on mures, et Venemaa peaks Stingerite ja helikopterite Ukrainasse saatmist suureks eskalatsiooniks. Ja kuigi ollakse valmis saatma sõjalisi nõuandjaid regiooni, ei ole selge, kas nad läheksid Ukrainasse endasse, teatasid allikad.

Erukolonelleitnant Cedric Leighton ütles CNN-ile, et tankitõrjeraketid Javelin on üsna efektiivsed tankide T-80 vastu, mida Venemaa Ukraina vastu koondab, aga ta märkis, et lisaabi Ukrainale tekitaks kahtlemata pingete edasise suurenemise ohu.

Samal ajal on USA Euroopa liitlastega arutanud uut sanktsioonide paketti, mis hakkaks kehtima, kui Venemaa Ukrainasse sisse tungib, teatasid allikad.

Valge Maja pressisekretär Jen Psaki ütles eile ajakirjanikele, et administratsioon on mures ning laialdaselt suhelnud Euroopa liitlaste ja partneritega, sealhulgas Ukrainaga. Psaki lisas, et USA on arutanud Ukraina teemat ja USA-Vene suhteid ka Venemaa ametnikega. USA staabiülemate ühenkomitee esimees, kindral Mark Milley rääkis eile telefoni teel Ukraina relvajõudude juhataja, kindralleitnant Valeri Zalužnõiga.

USA on juba nädalaid jaganud luureandmeid NATO partnerite ja Euroopa liitlastega Venemaa vägede liikumise kohta Ukraina piiri lähistel. Need teavitamised on läinud häiretaseme ja üksikasjalikkuse poolest palju kaugemale kui varem, teatasid USA, Euroopa ja Ukraina allikad.

Ka Ukraina toon on pärast USA-st tulnud teateid muutunud. Kui kuu alguses Ukraina ametnikud veel pisendasid teadete tähtsust Vene vägede koondamise kohta, siis nüüd, pärast kohtumisi Ukraina ja USA ametnike vahel, teatas Ukraina sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov avalikult, et Venemaa koondab võimekust rünnata juba jaanuaris.

Siiski on USA ametnike sõnul Venemaa lõplik plaan ebaselge. „Ei ole suitsevat relva ega otsustavat indikaatorit Putini kavatsuste kohta,” ütles üks riigikaitseametnik. On ka võimalus, et need manöövrid on mõeldud segaduse tekitamiseks või Läänelt järeleandmiste väljapressimiseks.

USA hoiatab siiski halvima stsenaariumi võimaluse eest, et Moskva eesmärk on režiimimuutus Kiievis, et Ukraina ei liiguks Läänele lähemale ega ühineks potentsiaalselt NATO-ga.

USA ametnikud on jaganud Ukrainaga ka tõendeid selle kohta, et Venemaa püüab Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) kaudu destabiliseerida Ukrainat seestpoolt, et tekitada rahulolematust president Volodõmõr Zelenskõi administratsiooniga. Osutatud on ka Venemaa sõjaväeluure GRU erivägede ja välisluureteenistuse SVR agentide viibimisele Ukraina piiril.