Hiljem Gröönimaale tagasi viiduna pandi lapsed lastekodusse ja paljud ei näinud oma perekondi enam kunagi, vahendab BBC News.
Kuus elus olevat sotsiaaleksperimendis osalenut nõuavad advokaadi sõnul igaüks umbes 33 500 eurot.
Taani võimud ei ole seni asja avalikult kommenteerinud, kuigi eelmisel aastal vabandas Taani peaminister Mette Frederiksen riigi nimel.
„Me ei saa juhtunut muuta. Aga me võime võtta vastutuse ja vabandada nende ees, kelle eest me oleksime pidanud hoolitsema, aga ei suutnud seda teha,” ütles Frederiksen.
Üks lastest, Helene Thiesen, ütles, et vabandus tähendas tema jaoks kõike.
Gröönimaa on Taani autonoomne territoorium. Kopenhaageni ajada on senini Gröönimaa välissuhted ja riigikaitse. Kehtib Taani kroon ja Gröönimaa saab igal aastal Taanist suurt rahalist toetust.
1951. aastal otsustasid Taani võimud, et üks viis Gröönimaa moderniseerimiseks võiks olla uut tüüpi gröönimaalase loomine.
Õpetajatel ja vaimulikel paluti välja valida lapsed, keda saaks ümber õpetada ja kellele antaks „parem elu” Taanis ning kes siis Gröönimaale naastes oleksid kaasmaalastele eeskujuks.
Paljud pered ei tahtnud oma lapsi ära anda, aga mõned andsid järele, ja 1951. aasta mais asus laev nimega Disko Gröönimaa pealinnast Nuukist 22 lapsega Taani poole teele.
Tollal seitsmeaastane olnud Thiesen ütles, et tema ema, kes jäi pärast isa surma kolme lapsega üksi, ütles talle, et Taani on „nagu paradiis ja ei pea kurb olema”.
Saabudes jäeti lapsed ilma kontaktidest lähedastega, neil olid keeleraskused ja nad pandi elama kasuperedesse.
Thiesen avastas alles 1996. aastal, miks ta Gröönimaalt ära viidi. Ta oli siis 52-aastane. Suhet emaga ei taastanud ta kunagi.
Thieseni sõnul on ta rääkinud ka teiste lastega ning nad tunnevad, et on midagi kaotanud ega usu endasse.
