VIDEO | Riigikohtu otsus: kohustuslik vaktsineerimine kaitseväes jääb. Kaebajad tööle tagasi ei saa

Lahend saadab asja tagasi halduskohtusse, mistõttu ei saa veel öelda, et teema on lõplikult lahenenud. Samas andis riigikohus oma argumentatsioonis selgelt mõista, et kaebajate edulootus pole suur. Tegemist on esimeste riigikohtu lahenditega, mis puudutavad koroonaviiruse leviku vastaseid piiranguid.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem andis 31. augustil välja käskkirja, millega ta kohustas teenistujaid esitama kahe nädala jooksul tõendi koroonaviiruse vastase vaktsineerimise või haiguse läbipõdemise kohta.

Delfi küsis toona Heremilt, kas see tähendab, et vaktsineerimine on käsk. "Ma ei saa käskida kedagi, kes ei taha vaktsineerida, aga need, tahavad kaitseväes edasi teenida, peavad seda tegema. Kes ei taha, saavad valida teise eluala," vastas kaitseväe juhataja.

Ühes halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustasid seitse kaitseväelast selle käskkirja kehtivuse. Teises kaebuses palusid viis kaitseväelast keelata enda teenistusest vabastamise. Mõlemal juhul taotlesid kaebajad kohtult ka esialgset õiguskaitset ehk seda, et vähemalt kuni lõpliku otsuse langetamiseni saaksid nad teenistuses jätkata.

Riigikohus: kaitseväe vaktsineerimisnõude küsimus tuleb sisuliselt läbi vaadata

Riigikohus selgitas kahes täna avaldatud määruses, et kohtutel tuleb kaitseväes kehtestatud vaktsineerimisnõude peale esitatud kaebused sisuliselt läbi vaadata. See tähendab, et halduskohus, kes algselt kaebuse tagasi lükkas, peab selle nüüd ette võtma.

Samuti arutas riigikohus ühe kaitseväelase esialgse õiguskaitse taotlust teenistusest vabastamise vastu, kuid jättis selle rahuldamata, sest kaebuse eduväljavaated on pigem väikesed ja riigikaitseline huvi on kaalukam. See tähendab, et tal pole võimalik teenistusse naasta, kui just asja edasise menetluse käigus teisiti ei otsustata.

Esmalt vaidlustasid kaebajad vaktsineerimist nõudnud Heremi käskkirja ja hiljem palusid kohtul keelata ka enda teenistusest vabastamise. Haldus- ja ringkonnakohus pidasid ennetavaid kaebusi lubamatuks ega määranud seetõttu ka esialgset õiguskaitset, mis oleks taganud nende õigused vähemalt ajutiselt kuni kohtuasja lahenemiseni. Muu hulgas leidsid madalama astme kohtud, et kaebajatel on võimalik oma õigusi piisavalt kaitsta tagantjärele teenistusest vabastamist või töölepingu lõpetamist vaidlustades.

Riigikohtu halduskolleegium sellega ei nõustunud. Vaktsineerimisnõuete käskkiri pole tavaline kaitseväeline käsk, vaid puudutab tegevteenistusse jäämise eeldusi ning olulisi põhiõigusi – õigust elule, tervisele ja kehalisele puutumatusele. Sellist asutusesisest õigusakti peab saama kohtus vaidlustada.

Riigikohus: vaktsineerimisnõude asjakohasus vajab kontrolli, kuid hetkel ei ole selle põhjandatuses tõsiseid kahtlusi

Kaitseväe kehtestatud vaktsineerimisnõude eesmärk on kaitseväelaste teenistus- ja reageerimisvõime säilitamine ning seeläbi riigi kaitsevõime kindlustamine. Selle nõude proportsionaalsust tuleb kohtutel edasises menetluses veel täpsemalt kontrollida, kuid hetkel ei ole kolleegiumil selle põhjendatuses tõsiseid kahtlusi.

Riigikohus nentis, et kaitsesüstimine ei välista koroonaviiruse edasikandmist ega haigestumist täielikult ja vaktsiini toime väheneb aja möödudes. Samas näitavad praeguseks kogutud andmed ja teadusuuringud, et vaktsineeritud inimesed haigestuvad üldiselt harvemini ja palju kergemalt ning nende seas on oluliselt vähem surmajuhtumeid. Tegevteenistujate puhul aitab vaktsineerimine iseäranis vähendada raske haigestumise riski.

Kolleegium märkis, et vaktsineerimisnõue on suure tõenäosusega vajalik, sest hetkel pole näha muid sama tõhusaid meetmeid. Ulatuslikud liikumispiirangud, viibimiskeelud, karantiin ja teised ühiskonna sulgemise abinõud ei saa tulla kõne alla leebemate meetmetena. Sellised piirangud tooks nii kaitseväelastele kui ka teistele inimestele kaasa võrreldamatult suuremad põhiõiguste riived kui kaitsesüstimine. Vaktsineerimise kõrvaltoimed võivad harvadel juhtudel olla küll väga tõsised, kuid enda vaktsineerimata jätmine ohustab inimese elu ja tervist rohkem.

Kokkuvõttes leidis riigikohus, et vaktsineerimisnõude eesmärgid on äärmiselt kaalukad ning see ei alanda inimväärikust. Seda tuleb kohtutel edasises menetluses siiski täpsemalt analüüsida, kas kaitseväel oleks olukorra lahendamiseks leidunud mõni leebem abinõu kui kaitseväelaste teenistusest vabastamine. Riigikohus saatis kaebused menetluse jätkamiseks halduskohtule.

Riigikohtu halduskolleegium