Keskerakondlasest abilinnapea Novikov: pealinn liigub madalama sõidukiiruse kehtestamise suunas

Linnaplaneerimise eest vastutama asuv Madle Lippus on välja käinud, et pealinnas võiks sõiduautode liikumiskiirust langetada 30 kilomeetrini tunnis. Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ütles, et kuigi kiiruspiirangutes pealinnas ühe vitsaga üldist löömist kindlasti ei tule, siis sõidukiiruste alandamise teed minnakse kindlasti.

“Sellist ühe vitsaga löömist ma ei poolda, et igal pool pealinnas oleks ühtlaselt kehtiv 30 km/h liikumiskiirus, kuid kindlasti läheme seda teed nagu ka mujal maailmas, et liikumiskiirusi alandatakse,” ütles Novikov.

Novikov aga rõhutas, et tegu on pika protsessiga, mida tuleb veel arutada. “See toob kaasa palju muutusi, nt foorisüsteemide ja füüsilise ruumi ümbertegemist, vaja on teha põhjalikku eeltööd.”

“Oleme liikumiskiirust juba Tallinnas tegelikult mitmes kohas alandanud, nt Kassisabas, Raua ja Veerenni tänaval,” ütles Novikov.

Vastne Tallinna linnavalitsuse linnaplaneerimise eest vastutav Madle Lippus argumenteeris, et linnaruumi kvaliteedi ning üldise turvalisuse tõstmiseks oleks liikumiskiiruse alandamine tugev argument. “Aeglasem autode liikumine loob esiteks tunnetusliku turvalisuse. Aeglasemat sõidust on ka reaalne kasu, sest õnnetuses saab kokkupõrkes nõrgem osapool vähem kahju,” ütles Lippus ning lisas, et siis on autodel vähem müra ja õhusaastet, kui nende sõidukiirust alla tuua.

Uuringud on näidanud, et aeglasema sõidu puhul ei vähene linnas oluliselt ka distantsi läbimise kiirus. “Nii mõeldes polegi ühtegi head argumenti, miks mitte kehtestada sõidukiiruse piiranguks 30 kilomeetrit tunnis.”

Ka liikuvuse ekspert Marek Rannala on välja toonud, et sõidukiiruse vähendamine 30 km/h-ni kesklinnas ja elamupiirakondades on väga hea mõte. „Sellel muudatusel on niivõrd palju positiivseid aspekte: müra ja saaste vähenevad, liiklusohutus ja läbilaskevõime suurenevad. Seeläbi toob muudatus omakorda inimesed autodest välja, sest kui sul on vähem ohtu ja müra, liigud parema meelega jalgsi, rattaga või ühissõidukiga.”

Kui otsida inspiratsiooni naabritelt, siis nii Helsingi kui ka Oslo kesklinnas on kehtestatud piirkiiruseks 30 km/h, sest just kesklinnas juhtub jalakäijatega enim õnnetusi. Mõlemad linnad jõudsid 2019. aastal pikaajalise eesmärgini: liikluses ei hukkunud ühtegi jalakäijat. Eestis on seis palju kehvem: 2020. aastal hukkus Eestis liikluses kokku 14 jalakäijat, neist viis Tallinnas. Kõige rohkem said viga alaealised ja üle 65-aastased.

Oslo ja Helsingi ei ole aga ainsad näited. Ka Brüsselis, Pariisis ning Hispaania ja Hollandi linnades on kehtestatud 30 km/h kiiruspiirang. Rannala märkis, et 30 km/h piirang on linnades uus norm, ka ÜRO tasandil. „Tallinna linnajuhtidel on piirkiiruse alandamise positiivsed efektid teada juba 12 aastat, aga samme selles suunas ei ole tehtud,” lisas ta.

Rannala ütles, et autojuhid piirkiiruse vähendamist ei soosi, sest kardavad lisanduvat aja- ja kütusekulu. Tegelikult on aga vastupidi. „Tipptunnil jääb keskmine kiirus vahemikku 10–20 km/h, seega siis ei kaota autojuht ajaliselt mitte midagi. Lisaks on sellises olukorras kütusekulu ja heitmete hulk väiksem.” Need asjaolud on Rannala sõnul Helsingi näitel uuringutega juba tõestatud, selleks pole vaja Eestis lisauuringuid teha.

Delfi püüdis kommentaari saada ka linnapea Mihhail Kõlvartilt, kel ei olnud aga vastamiseks aega.