Putin: „rahvavabariikide” elanikud on pidevas ohus Ukraina vägede liikumise tõttu. Punane joon on NATO infrastruktuuri laienemine Ukrainasse

Venemaa president Vladimir Putin kommenteeris täna teateid Vene vägede võimalikust sissetungist Ukrainasse, tuletades meelde, et selliseid ennustusi on olnud ka varem, aga need ei ole täitunud. Samuti ütles Putin, et niinimetatud Luganski ja Donetski rahvavabariikide elanikud on pidevas ohus Ukraina sõjaväelaste liikumise tõttu nende moodustiste lähedal.

„Vene vägede võimalikust Ukrainasse sisseviimisest räägiti juba aasta alguses – me viisime läbi õppused Zapad 2021 – aga nagu näeme, seda ei juhtunud,” ütles Putin arutelu käigus VTB Kapitali investeerimisfoorumil „Venemaa kutsub!”, vastates küsimusele, kas investorid peaksid kartma Vene vägede võimalikku Ukrainasse sisseviimist, vahendab Interfax.

„Asi ei ole selles, kas viia väed sisse või mitte viia, sõdida või mitte sõdida, vaid selles, kas korraldada suhteid, et luua õiglasem, püsivam areng ja kõigi rahvusvahelise tegevuse osaliste huvide arvesse võtmine julgeoleku valdkonnas,” lausus Putin.

Putini ütles, et kui kõik pooled püüdlevad selle poole, ei tunne keegi ohtu oma julgeolekule.

„Mis puudutab ohte, siis inimestele, kes elavad kahes veel tunnustamata vabariigis – LNR-is ja DNR-is – siis seal tekitatakse samuti pidevalt ohte väekoondiste liikumisega nende territooriumi lähedal,” rääkis Putin.

Putini sõnul tunneb Venemaa lisaks sellele teatud muret seoses sellega, et tema piiride ääres toimuvad suuremõõtmelised õppused, sealhulgas plaanivälised.

Näiteks tõi Putin NATO hiljutised õppused Mustal merel. „20 kilomeetri kaugusel meie piirist lendasid strateegilised pommitajad, mille pardal on suure täpsusega relvad ja võib-olla on tuumarelvad. See kõik kujutab ju ohtu meile,” ütles Putin.

Putin nimetas võimalikuks punaseks jooneks Venemaa jaoks NATO sõjalise infrastruktuuri laienemist Ukrainasse.

Putin märkis, et Venemaa on sunnitud looma midagi sarnast vastuseks sellisele ohule, „kui see infrastruktuur ka edasi areneb”.

Putin ütles, et punastel joontel on teataval määral spekulatiivne iseloom. Ta tuletas meelde, et Venemaa ja kollektiivse Lääne suhted olid 1990. aastatel ja selle sajandi alguses praktiliselt pilvitud.

„Milleks oli vaja laiendada NATO-t meie piiridele? Kes suudab sellele küsimusele vastata? Terve mõistuse järgi vastust ei ole, ei ole olemas. Meil oli peaaegu idülliline vastastikuste suhete pilt, eriti 90ndate keskel. Me olime peaaegu liitlased,” meenutas Putin.

Putini sõnul jõudis NATO infrastruktuur vaatamata Venemaa hoiatustele ja palvetele Venemaa piirideni. Näiteks tõi ta raketitõrjesüsteemi Poolas ja Rumeenias.

„Stardiseadeldistele, mis seal seisavad, MK-41, võidakse panna löögisüsteemid Tomahawk. See tekitab ju meile ohu. See on ilmselge fakt,” ütles Putin.

„Kõigi meie veenmiste ja palvete peale seda mitte teha juhtus mis? See, mida me nüüd näeme. Vastuseks olime me sunnitud alustama hüperhelikiirusega relvade väljatöötamist. See on meie vastus,” lisas Putin.

Putin teatas ka, et ei ole veel otsustanud, kas kandideerib 2024. aastal uueks ametiajaks, aga ütles, et juba sellise õiguse olemasolu tal stabiliseerib olukorda riigis.

„Vastavalt konstitutsioonile on mul õigus uueks ametiajaks valitud saada. Kas ma teen seda või mitte, ei ole ma veel enda jaoks otsustanud,” ütles Putin.

„Selle õiguse olemasolu iseenesest stabiliseerib juba sisepoliitilist olukorda,” lisas Putin. „Õiguse olemasolust minul valitud saada seni piisab. Seni on enneaegne öelda, kes ja mida planeerib 2024. aastal.”

Seejuures juhtis Putin tähelepanu sellele, kuidas talle küsimus uue ametiaja kohta esitati. „Te küsisite või oli tõlge selline, millised on veel eesmärgid Venemaa jaoks peale võimaliku tagasivalimise. Aga mina arvan, et minu tagasivalimine ei ole Venemaa jaoks eesmärk,” lausus Putin.