ERISAADE | Transpordiamet soovitab tanklatualette kasutada, ettevõtted kurdavad aga kiusu uute tanklate rajamisel
(75)
Transpordiameti juht Kaido Padar tõdeb riigi teeäärsete tualettide ja prügikastide kärpimise valguses, et alternatiive pakkuvate tanklaettevõtetega on ruumi suhteid parandada.
Padar seletas saates lahti, kuidas ikkagi jõuti välja selleni, et kärped peavad tabama just teeäärseid prügikaste ja tualette. „Räägitakse, et transpordiameti eelarve on sadades miljonites. Tõepoolest selle aasta eelarve näiteks on 560 miljonit koos välisvahendite, investeeringute ja muuga. Kui vaatame kärpeid, siis neid saab teha mitte investeeringute vaid tegevuskulude pealt. See summa mille pealt kärpida saab on seega tegelikult vaid 48 miljonit eurot. Kui võtta sellest veel ära teehooldusega seotu, siis tegelikult seda 3,7 miljonit teha on suhteliselt keeruline,“ seletas transpordiameti juht.
Seletades 63 prügikasti kaotamist ligi 600-st, tõi Padar välja probleemi, et neid on hakanud inimesed autosõidul tekkiva prügi ära viskamise asemel majapidamiskolast lahti saamise teenusena kasutama. „Eks 63 kärbitavat prügikasti jätavad kohutava mulje, et mis nüüd saama hakkab? Aga kui me vaatame ka seda prügi hulka, mis sinna viidud on, siis üle 80% on olmeprügi ehk rehvid, mööbel, vanad riided. Siis tekib küsimus, et kas omavalitsuse elanikud on selle toonud sinna või siis kas tõesti on see Poolast tulnud reka sinna toonud Poolast ka rehvid ja mööblitüki?“
Padar avaldas uskumust, et inimesed ei hakka teeääri 10% vähemate prügikastide tõttu reostama ning lubas hakata vastavat järelevalvet tegema. „Ma arvan, et kui seda prügikasti seal pole, siis ju ta sinna ikka seda kappi ja vana rehvi ei pane. Eks me jälgime seda, meil on oma koostööpartnerid, meil on suur kaamerate võrgustik. Teeme jälgimisi ja vaatame, mis saab.“
Jõudes palju imestust tekitanud teeäärsete tualettide arvu vähendamiseni, seletas Padar seda plaani alternatiivide olemasoluga. „Mis puutub tualette, siis ma arvan, et meie tanklaketid on arenenud, käid seal väärikalt ära, võtad kohvi, jätad mõned eurod kaupmehele ja kõik on lõpuks võidus. Ja sealt see tuli,“ rääkis ta just selle kärpealternatiivini jõudmisest.
Nüüd, kus see teema on kärbete tõttu lauale tõusnud, ütlevad inimesed, et tualette on veel vähegi tee ääres. Näiteks kirjutas probleemist tänane Maaleht. Padar jättis vastates täpse kärbitava väljakäikude hulga enda teada, aga avaldas samas veendumust, et inimesed eelistavad riigi poolt tee äärde asetatud plastkonteinerite asemel mugavamaid variante.
„Täpne [kärbitavate tualettide] number veel selgub, vaatame neile kriitiliselt otsa. Aga ma toon ühe näite. Kui sõita täna Tallinnast Tartusse, enamus on seda meist sõitnud, siis üks tualett on näiteks Adavere ja Põltsamaa risti vahel, seal kus on nn mandri keskpunkt. Kui mina sõidaks seal, kas ma siis teeks pigem Adaveres või Põltsamaal peatuse? Tõenäoliselt teen. Väga üksikutel kordadel olen seal platsi peal [kus on riigi tualett] mõnda inimest näinud,“ rääkis Padar.
„Ma arvan, et ühiskond ja maksumaksja on selle üle õnnelik, et riik vaatab kogu aeg oma võrkusid üle. Täna oli uudis politsei- ja piirivalveametist, kes vaatab väikestes kohtades oma teenindusvõrku üle. See on selleks, et iga maksumaksja sent läheks õigesse kohta. Ja teisalt on riigi kohustus ettevõtlust edendada,“ rõhutas ta.
Kuid siinkohal tuli Padarile meelde tuletada, mida ütles näiteks endine Circle K juht Kai Realo, kui transpordiameti käimlate kärpeplaan välja tuli. Realo viitas siis sotsiaalmeedias imestusega, et transpordiamet on pigem takistanud teede äärde uute tanklate rajamist, kus on olemas mugavad tualetid, prügikastid, millele nüüd alternatiivina väga loodetakse.
„Meil on suhteid erinevaid. Ma arvan, et kõik suuremad ketid on ka mulle kirjutanud ametis oldud 11 kuu jooksul, et me tahaks täpselt just siit mahasõitu ja et me natuke kiusame neid,“ tunnistas Padar. „Ma ütleks ka seda, et amet ja erasektor peavad tegema koostööd. Aga tihti on küsimus ka teenormides, arvatakse, et just siit on vaja mul mahasõitu vms,“ püüdis ta enda ametnike poolset vaadet selgitada.
Küsimuse peale, et kas teid planeerides pööratakse siis tähelepanu ka tanklavõrgule, märkis Padar, et enamasti on tanklate planeerimine teede äärde ikka erasektori enda nutikuse küsimus. „Meil on ikka teemaa ja mingid meetrid teepervest on meie omad. Tihti on ettevõtjad nutikad, vaatavad, et riik tõenäoliselt teeb siia tee laienduse ja ostan selle krundi ära. Ettevõte peabki ettepoole vaatama, et äri õitseks ka 5-10 aasta pärast,“ rääkis ta, kuid lisas, et koostööd saaks paremini teha küll. „Selles suhtes on koostöö nende tanklakettidega – väga hea ta võibolla ei ole, aga rahuldav ka ei ole. Kindlasti saab mõlemalt poolt paremini,“ möönis Padar.
Saate teises pooles tuleb juttu ka tasuta maakonnatranspordi kärpimisest, kus on antud ülesanne üle riigi 2% võrra liinikilomeetreid kokku tõmmata. Kaido Padar seletas, miks see vajadus tekkis.
Ühelpoolt on tema sõnul sel aastal bussitranspordi nö sisendhinnad ehk kulud lausa 9% tõusnud. „Kui suhtlen transpordifirmadega, siis ma saan aru, et kõige suurem probleem on praegu tööjõupuudus bussijuhtide seas. Bussijuhtide keskmine iga on ka juba suur. Kui vaadata bussitranspordi dotatsiooni, siis see jääb sel aastal 50 miljoni euro juurde, soov oli saada üle selle, et sisendihinna tõus saaks kaetud. Nüüd on leitud 54 miljonit. Seega palusime, et ühistranspordikeskused vaataksid ühe miljoni osas kulusid üle,“ seletas ta. Transpordiameti juht hindas, et kärbe ei ole suures plaanis nii väga suur. „Kui meil on 47 miljonit kilomeetrit teenust tellitud aastaks, siis 4 miljonit km kokku hoida pole ehk nii suur,“ avaldas ta arvamust.
Kevadel kirjutas Eesti Päevaleht põhjalikult tasuta transpordist tuginedes transpordiameti enda andmetele. Sealt selgus, et liine ja väljumisi on viimastel aastatel tohutult lisatud, kuid sõitjate hulk pole paraku kasvanud, mistõttu veetakse tihti bussidega sooja õhku. Rääkimata siis sellest, et mõnes kohas, eriti Harjumaal, konkureerib riik lausa iseendaga näiteks püüdes eelarvest doteeritud rongide ja bussidega sisuliselt samal marsruudil samu reisijaid püüda. Miks ikkagi ei mindud eelkõige tühju liine ja puhta tobedust kärpima?
„Siis me peaks ühistranspordikeskused kinni panema ja kogu selle tegevuse enda alla tooma,“ tõi Padar kõige lihtsama põhjuse välja.
Kuid transpordiameti peadirektor ei teinud saladust, et on tegelikult sellega nõus. Ühistransport peab lähematel aastatel väga palju muutuma. „Aga ma olen selles suhtes nõus, et ühistransport peab paari aasta jooksul muutuma. Näiteks kasvõi sellega, kus ikkagi liiguvad inimesed. Transpordiamet teeb praegu liikuvusuuringut koostöös Teliaga ja teiste partneritega, et vaadata, kus autod liiguvad. Või näiteks kasvõi see, et kui rong tuleb Paldiskist ja buss ka, siis ehk oleks paremad bussid, mis viiksid rongile ette. See peab paari aasta jooksul muutuma. Ühistransport peab ka muutuma maakonnaüleseks,“ märkis ta.
