Austrias vahetub taas liidukantsler: nüüd proovib kätt senine siseminister Nehammer

Austria valitsevad konservatiivid ehk Austria Rahvapartei (ÖVP) valis täna senise siseministri, sisserändevastase Karl Nehammeri erakonna uueks esimeheks ja ühtlasi ka järgmiseks liidukantsleriks pärast tagasiastumiste lainet, mille kutsusid esile endise valitsusjuhi Sebastian Kurzi korruptsiooniskandaalid.

49-aastane Nehammer hakkab juhtima koalitsioonivalitsust koos rohelistega. ÖVP-s on valitsenud segadus pärast Kurzi tagasiastumist oktoobris, sest ta sattus korruptsioonikuritegudes kahtlustatuna kriminaaluurimise alla, vahendab Reuters.

Nehammer ütles, et kavatseb säilitada keskseid seaduse ja korra teemasid, mis olid ka Kurzi valitsustes esikohal.

„Minu kui rahvapartei uue juhi jaoks on tähtis, et me jääme endale kindlaks, et me ütleme selgelt, mida on vaja, kui asi puudutab migratsiooni ja varjupaigataotlemise küsimusi, kui asi puudutab inimeste julgeolekut meie riigis,” ütles Nehammer pressikonverentsil.

Samuti on Nehammeri sõnul prioriteet koroonaviirus. Austria on praegu sulgemisseisukorras ja võimud püüavad vähendada survet haiglatele.

Pole teada, millal Nehammer kantsleriks vannutatakse.

Kurzi tagasiastumine ÖVP esimehe kohalt vapustas eile kogu erakonda ning selle järel teatasid kaks tema lähimat liitlast, pärast Kurzi kantsleriks saanud Alexander Schallenberg ja rahandusminister Gernot Blümel samuti tagasiastumisest. Schallenberg oli kantsler vähem kui kaks kuud.

Ka Blümel on korruptsioonijuurdluse all. Nii tema kui ka Kurz ütlesid, et nende otsust tagasi tõmbuda mõjutas värske isaks saamine.

Nehammer teatas, et nimetab parteiametniku Magnus Brunneri rahandusministriks ja Schallenberg naaseb oma varasemale töökohale ehk välisministriks.

Pärast Kurzi uurimise alla võtmist on enamik arvamusküsitlusi näidanud, et ÖVP on kaotanud oma kümneprotsendise edumaa lähimate rivaalide ees, kelleks on opositsioonilised sotsiaaldemokraadid. Nüüd on nende toetus võrdne.

Ei ÖVP-l ega rohelistel ole isu ennetähtaegsete valimiste järele, sest küsitlused näitavad, et mõlemad kaotaksid parlamendikohti. Samas on nendevahelised pinged sellised, et vähesed analüütikud usuvad, et valitsuskoalitsioon püsib järgmiste korraliste valimisteni 2023. aastal.