Venemaa sõltumatu ajalehe Novaja Gazeta peatoimetaja: tsensuur on praegu hullem kui nõukogude ajal
(79)
Venemaa sõltumatu ajalehe Novaja Gazeta peatoimetaja, tänavuse Nobeli rahupreemia laureaat Dmitri Muratov ütles Soome rahvusringhäälingule Yle, et sõltumatu meedia on võtnud Venemaal üle parlamendi ülesande. Muratovi alluvaid on tapetud, aga ükski artikkel ei ole tema sõnul inimelu väärt.
Muratov kasutab Venemaa ajakirjandusvabaduse seisust rääkides jäähokivõrdlust.
„Lähed jäähokit mängima, aga sulle tullakse vastu buldooseritega. Ja siis öeldakse, et täna ongi tegelikult buldooserite võistlus,” ütles Muratov.
„Mulle tundub, et isegi nõukogude ajal ei olnud nii palju tsensuuri kui praegu,” ütles Muratov, viidates Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) varem sel aastal avaldatud dokumendile.
Selles dokumendis on loetletud 60 teemat, millest ajakirjanikud ei tohi uudiseid teha või muidu seisab neil ees kriminaaljuurdlus.
Keelatud on kajastada näiteks Venemaa riikliku kosmosekorporatsiooni Roskosmos korruptsiooniasju ning paljusid sõjatööstuse ja relvajõududega seotud teemasid, näiteks dedovštšinat.
Muratov ise peab ohtlikeks ka paljastusi, mis puudutavad julgeolekuteenistusi, eraarmee Wagnerit või riigihankeid ja nendega seotud korruptsiooni.
Lisaks sellele on riskantne kajastada Tšetšeenias ja mujal Põhja-Kaukaasias toimuvaid inimõiguste rikkumisi ja muid kuritegusid.
Eelpool mainitud teemadel paljastusi teinud Muratovi ajakirjanikke on mõrvatud. Muratov tunnistab, et on sunnitud peatoimetajana piirama ohtlike teemade käsitlemist.
„Ma peaksin olema hulljulge juhmard, aga ma ei ole selline. Miski ei ole tähtsam kui töötajate elu. Tõsi, mõned meie ajakirjanikest trotsivad minu seisukohta ja töötavad ohu ähvardusel, mis tekitab minus austust,” ütles Muratov.
Muratovi sõnul on Venemaa juhtkonnal plaan, mille järgi arendatakse riiki, kasutades ära uut tehnoloogiat, ja saadakse tulu fossiilsete kütuste müügist.
Selle plaani osa ei ole aga demokraatia, mida president Vladimir Putin näeb vaid takistusena riigi arengule.
„Kui arengut taotletakse ilma demokraatiata, kasvab vägivallaaparaadi vajadus,” märkis Muratov.
Muratov lisas sellesse ritta Venemaa sõltumatu meedia kogetava surve. Riigiduumas ei ole ühtki rahvaesindajat, kes esitaks valitsejate vastaseid seisukohti. Seetõttu on sõltumatu meedia võtnud endale parlamendi ülesande, märkis Muratov.
„Seetõttu püütakse meid sulgeda,” lisas ta.
