EUROOPA ERISAADE | Toom: tuumaelektrita me edasi ei liigu! Mikseri sõnul jääks meretuuleparkidega Eestil elektrit ülegi

Kogu Euroopa arutab, mida teha kõrgete elektri hindadega. Eurosaadikud Yana Toom ning Sven Mikser arutavad, kas pöörased hinnad on tingitud rohepöördest või muust.

Kõrged elektri ja energia hinnad pole suureks probleemiks mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Millest see tingitud on? Yana Toom (Keskerakond) ja Sven Mikser (SDE) rääkisid Delfi „Euroopa erisaates“, kuidas seda seletada. Toom tegi kriitikat Nord Pooli elektribörsi aadressil, kus ta võrdles praegusi hindasid justkui olukorraga, kui elektrit tehtaks juba roosiõitest. „Miks ei ole võimalik sellest väljuda?“ palus ta omale asja seletada. Mikser vastas aga, et enda lahtiühendamine maailmast ja Euroopast ei töötaks, lahendused on vaja koos välja mõelda. Saade algas aga küsimusest, kas koroona vastu vaktsineerimine võib muutuda Euroopas kohustuslikuks. Saatejuht oli Raimo Poom.

Päevagi ei lähe mööda, kui ei peaks rääkima elektri hinnast. Ikka ja jälle on neid, kes leiavad põhjuse Euroopa rohepöördes. Kuidas eurosaadikud seda seletavad?

Sven Mikser lükkas sellised arvamused tagasi. „Praegusel hetkel ei ole põhjuseks kindlasti rohepööre. Me räägime nõudluse kasvust, mille osaliselt tekitab COVID-ist tingitud majanduskriisist taastumine. Teisest küljest on ka sesoonne faktor mängus, teame, et meie kandis Eestis on väga külmad ilmad ja see tekitab suure nõudluse ülekaalu,“ rääkis ta.

Mikser rõhutas aga, et kõrgete hindade probleem on tõsine. „See ei tähenda, et saaks ignoreerida reaalset toimetuleku probleemi, mida see inimestele tekitab. Ja siin on Euroopa omalt poolt välja pakkunud ja liikmesriigid ise rakendanud erinevaid viise, kuidas kõrget energia hinda enimhaavatavatele ühiskonnagruppidele kompenseerida.“

Kavandatava rohepöörde juures tuleb Mikseri sõnul juba ennetavalt selliste küsimustega arvestada. „Aga see ei tähenda, et rohepöördel pole sotsiaalse õigluse aspekte, mida tuleb mahendada. Ka rohepöördest enim haavatavad majandusharud ja inimesed peavad saama kindluse, et ülioluline ja vältimatu reform ei toimu vaid nende arvelt. Ma hoiaks need teemad ehk kõrge elektri hinna praegu ja rohepöörde hetkel lahus.“

Yana Toom rääkis, et ta on sellest küsimusest aru saamiseks kõvasti kodutööd teinud, sest asi on väga komplitseeritud. Tema pani probleemi juurest rääkides näpu praeguse energiaturu Nord Pooli korralduse peale. „Ütlen sellise lause: hinnad on kõrged, sest meil on selline turudisain. Koer on maetud sinna, et esiteks oleme Nordpooli energiaturul. Oleme selle piirkonnas, kus on kõige suurem hind – Eesti, Läti, Leedu, Soome. Teistes on kolm korda madalam sama turu sees. Juba see tekitab õigustatud küsimusi, et mis jama see siin on? Jama on selles, et tänane elekter maksab nii palju, kui maksis eilne kõige kallim elekter. Näiteks, kui ma toodan elektrit roosiõitest ja sisenen täna turule kell viis, siis homme kell viis, kui toodad elektrit põlevkivist, mis maksab vähem kui roosiõitest toodetav elekter, maksab ikkagi sama palju, kui maksis eile kell viis minu roosiõite elekter,“ seletas ta eredate näidetega probleemi.

Küsimuse peale, kas Euroopas ikkagi mõistetakse elektri hindade tõttu tekkinud ärevust, vastas Mikser, et muidugi. „Kõike seda, mis puudutab valijate toimetulekust, tajuvad poliitikud probleemina. See kajastub ju otseselt inimeste toetuses poliitikale või poliitilistele jõududele. Ja see on ju poliitikutele kõige tähtsam,“ sõnas ta.

Aga samas rõhutas ta, et lihtsana paistvad lahendused ei pruugi toimida. „Kindlasti on võimalik tulla välja lihtsate, aga samas mittetoimivate vastumeetmetega. Näiteks öelda, et haagime ennast kusagilt lahti ja teeme ise odavamalt või hakkame mängima maksusüsteemi iseärasustega. Antud hetkel on ikkagi kõige mõistlikumad lahendused need, mis puudutavad konkreetselt haavatavate ja pihta saavate elanikkonnagruppide toetamist. Ja ülejäänu läheb juba pikka rohepöörde temaatikasse, millest me üldse oma energiat toodame, kas need tootmisallikad on jätkusuutlikud, kas meil on tagatud piisav energeetiline sõltumatus, kas suudame end monopoolsetest tarnijatest lahti haakida,“ leidis Mikser.

Seepeal aga küsis kohe Toom vahele: „Kusjuures, kes mulle ütleks 10 argumenti, miks ei ole võimalik, et me väljume sellest Nordpooli turust? Miks sa ütlesid, et see pole töötav lahendus?“ nõudis ta Mikserilt.

„Räägin sellest, et energeetiline sõltumatus ei saa töötada Eesti tasandil. Tegelikult muidugi suudaksime ka ise vajamineva elektri toota, avades näiteks neli uut meretuuleparki. Suudaksime siis olla ka rohelise energia eksportija. Me kindlasti ei peaks otsima lahendusi selles, et haagime end lahti ülejäänud maailmast ja Euroopast ja siis me suudame ise olla kestlikud ning toota endale ise kõik vajamineva alates tervislikust toidust kuni lambipirnini. Lahendusi peaksime ikkagi otsima sarnaselt mõtlevate riikidega, eeskätt siin Euroopas.“

Yana Toom jäi siiski skeptiliseks ja teatas, et tuumaenergia arutelu avamata mingit lahendust ikkagi ei tule. „Enne kui me ei ava täismahus debatti, et meil on vaja tuumaenergiat, me edasi ei liigu. Tuult ei puhu kogu aeg, päike ei paista kogu aeg. Vähemalt see debatt peaks olema juba ammu laual, mitte maetud kogu aeg ütluste alla, et see pole tehtav või võimalik. Kui vaatame, kuidas tagavad oma energiavajadusi meist edukamad riigid, Soome näiteks, siis see on tuumaenergia,“ leidis Toom.

Mikser viitas talle vastates, et tee tuumajaamani oleks väga pikk. „Oleksin ettevaatlik ütlema, et tuumaenergia on kohene lahendus kõigele. Näiteks Eesti puhul väljapakutavad tuumajaamade lahendused ei ole veel kommertskasutuses. Ka see on pikaajalisem debatt nii või teisiti.“

Saate algusest vaata, mida eurosaadikud arvasid Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyeni üleskutsest, et Euroopa riigid peaksid mõtlema kohustuslikule vaktsineerimisele.

Saade valmis kootöös Euroopa Parlamendiga.