Karis telefonikõnest Bideniga: Biden rahustas meid. Idatiiva riikidega arvestatakse
(165)
Intervjuus Eesti Päevalehele ütles president Karis, et Ida-Euroopa riigipead pidasid oluliseks USA juhini viia sõnumit, et ühtegi otsust Ukraina või Ida-Euroopa osas laiemalt ei langetataks meie selja taga.
"Meie sõnumid olid need, et meid ei jäetaks maha ja keegi ei saaks otsuseid võtta vastu üle meie peade."
Rõhutati, et kõik NATO otsused on NATO kui terviku otsused. "Kõik otsused, mida vastu võetakse Vene suunal, on ka meie otsused ja midagi ei saa ei jagada kaheks, idaks ja lääneks. Tutvustasime USA presidendile võimalikku agressiooni. Biden oli teadlik, mis Ukrainas toimub ja mis need plaanid võivad olla."
USA riigipea väljendas Ida-Euroopa riigijuhtidele toetust NATO kolletiivkaitse kokkuleppele.
"Biden väljendas ka artikkel 5 kohta, et see on püha kohustus ja nii see jääb. Eks see kokkuvõttes selline vestlus oli, kus püüti meid natukene rahustada, et see, mis on ajakirjandusest läbi jooksnud, et NATO idatiiva riikidega ei arvestata, ei vasta tegelikult tõele."
Uurides president Kariselt, kas oli juttu ka NATO vägede kohalolekust Baltikumis, kinnitas Karis, et Biden neid kuskile liigutada ei plaani.
"Meile anti see kindlus, et kui on vaja sanktsioone või relvastuse suurendamist Venemaa suunas, siis seda ka tehakse. Seda selleks, et anda Putinile mõista, et need sammud, mis ta võiks teha, ei ole mõistlikud."
Eesti presidendi hinnangul ei jäänud Bideni ülevaatest Ida-Euroopas kardetud muljet, et Putinile tehakse liialt palju järelandmisi. "See on selline tunde küsimus. Ma olen loodusteadlane, ma baseerun faktidele. Kui ma näen fakte, siis ma saan edasi arendada mõtet. Tunde järgi ei saa otsuseid vastu võtta."
"Selles mõttes, et siin tuleb vaadata realistlikult, et kui köetakse üles väga palju kirgi, siis see ei ole mõistlik," hindas Karis Ida-Euroopa riikide hirme Putiniga läbirääkimistel.
"Arusaadavalt on Ukraina ja ka Poola piiril murettekitav olukord, aga ma arvan, et need sõnumid lähevad Venemaa suunal, et on võimalikud sanktsioonid ja võimalik sõjaline sekkumine juhul kui see vajalik on ja ma arvan, et see peaks panema Putini mõtlema."
Karis lõpetas, öeldes, et telefonikõnes ütles Biden ka lause, milles väljendas, et ilmselt Putin ise ka ei tea, mida ta tegema hakkab.
Vabariigi presidendi sõnul pole kolmandatel riikidel otsustusõigust NATO julgeolekulahendite osas ning veto või sõnaõigust selles, kes tohib või ei tohi NATO-sse kuuluda. „See on vaid NATO liikmesriikide otsus. NATO sõjaline heidutus on küsimus, mille üle otsustavad üksnes NATO liikmesriigid vastavalt julgeolekuolukorrale,“ lausus president.
Riigipea rõhutas, et praegust kriisi saame lahendada läbi olemasolevate suhtluskanalite ja suhtlus Venemaaga peaks toimuma läbi NATO-Venemaa nõukogu. Kõik liitlased peavad ühiselt pingutama, et Venemaa käitumist muuta, lisas president Karis.
President Karise kõne järgnes Bideni-Putini kinnisele telefonikõnele sel nädalal, mille käigus Biden püüdis kutsuda korrale Venemaa presidendi vältimaks sõjalist konflikti Ukrainas. Kõnes osalesid Ameerika Ühendriikide president Joe Biden koos Bukaresti Üheksa (B9) esindajatega. B9 rühma kuuluvad Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tšehhi, Poola, Slovakkia, Eesti, Läti ja Leedu.
