VILJA KÜSIB | Tiit Terik: olen loomult pigem suhtleja, kabinetis näeb mind päris harva
(85)
Teil on Twitteris konto, millelt on aastal 2010 tehtud kaks säutsu. Teie oma või fake?
Usun, et see on minu konto, mille kunagi tegin ja siis sinnapaika jätsin.
Teil on seal 12 järgijat. Iseenesest võiks kultuuriministril ju olla toimiv ja aktiivne konto?
Tuleb üle vaadata. Ma ei ole kuigi aktiivne Twitteri järgija. Suuremalt jaolt olen oma mõtteid avaldanud Facebooki kaudu.
Ühe tviidiga jagasite muide Hardo Pajula järgmist mõtet: suuresti on poliitikute kirumine ülekohtune, sest nad peavad meeldima suurele hulgale inimestele, kelle lemmikansambel on Meie Mees. Kehtib praegugi?
Suhtun küll Aivar Riisalusse väga sõbralikult, aga kirjutan Pajula mõttele alla ka praegu.
Viimasel ajal on kultuuriministrid meil Koit Toome asendusesinejad. Kuidas teie end selles rollis tunnete?
Koit Toome lauluoskusega ma end võrrelda ei taha, aga poliitiline kogemus on mul mõnevõrra pikaajalisem. Kui mulle see ettepanek, võtsin aega mõelda, kas olen sellele kohale vääriline mees.
Kes teile helistas, Tanel Kiik või Jüri Ratas?
Erakonna esimees Jüri Ratas.
Selle peale annab ikka tulla, et teile seda kohta pakkuda, teil ei olnud ju varasemat puutumust kultuurivaldkonnaga. Mida Ratas ütles selles telefonikõnes?
Telefonikõnes leppisime kõigepealt kokku kohtumise, et maha istuda ja silmast silma rääkida. Aga tõepoolest, kultuurikorraldaja, lavastaja või maalikunstnikuna ei ole ma silma paistnud. Poliitikas olen olnud üle kümne aasta ja see sai siin oluliseks.
Ma ei arvagi tegelikult, et kultuuriminister peaks tingimata olema Arvo Pärt, Tiit Ojasoo või Tõnu Õnnepalu. Ministrina, tundub, sarnate Jaak Aabiga: pane mis kohale tahad, ajab asja ära, kuigi ehk teda eriti ei tunta. Kuidas te ise sellesse võrdlusse suhtute?
Võrdlus Jaak Aabiga on väga väärikas. Aabi tean hästi kohaliku omavalitsuse päevilt ja ka kriisi ajal on Aab omavalitsuste liinis suutnud palju ära teha. Minu töö ongi seni käinud kohalikus omavalitsuses, ministeeriumis töötamine on mõistagi teine tase.
Olete valitsuses esimest korda, kuidas te end seal tunnete?
Esimesed neli nädalat on olnud suurepärane võimalus kohaneda. Inimesed, kellega koos Stenbocki majas töötan, on varasemast siiski valdavalt tuttavad. Ma ei sattunud ju kohta, kus ma pole varem käinud.
Pärast Anneli Otti on ootused kultuuriministri suhtes allpool Kroonlinna nulli, isegi luuavarre võib ministriks panna. Kas see asjaolu pigem toetab või segab?
Ma ei tahaks Anneli asjus kriitilisi toone üles võtta. Saame väga hästi läbi. Loodan, et kommunikatsiooni, mille puudulikkust on ka ajakirjandus ette heitnud, olen suutnud parandada. Läbisaamine sektori inimestega on täna hea: soovitakse jõudu, tänatakse selle eest, et minister on olemas. Ka enne meie tänast kohtumist oli mul kaks videosilda päris suure hulga kultuuriinimestega. Oleme saanud arutada väga praktilisi küsimusi. Olen loomult pigem suhtleja, kabinetis näeb mind päris harva. Eelistan liikuda ring- ja seltskondades, keda minu tegevus puudutab.
Anneli Ott oli ministrina ikkagi kurioosum. Kuidas see Keskerakonna pink on ikkagi nii lühikeseks kulunud?
Ma ei julgeks öelda, et ta on lühikeseks kulunud. Poliitilist kapitali hakkama saada Anneli Otil ju oli.
Miks siis kõik nii valesti läks?
Ministri ja valdkonna vahelist keemiat vist ei tekkinud, niipalju kui ma olen kuulnud inimestelt, kellega mul on õnn ja rõõm koos töötada.
Erinevalt Anneli Otist käite teie kuuldavasti teatris, vaatate filme jne. Tuleb see sellepärast, et Anneli Otile heideti ette, et ta kuskil ei käi, või on teie kultuurihuvi ammusem ja sügavam?
Mul oli lihtne esimestel tööpäevadel vastata intervjuudes küsimusele, missugusel teatrietendusel või kontserdil ma viimati käisin. See on olnud minu argipäev, see on tavaline asi, et inimene käib teatris. Kontserdil käin mõnevõrra vähem. Kultuurinautijaks julgen end igatahes pidada.
Te ei ole sugugi lapsest peast erakonda astunud, nagu sageli parteide parimad pojad ja tütred. Astusite Keskerakonda 30aastaselt. Missugune aje teid poliitikasse viis?
See lugu ulatub aega, mil juhtisin õpilasmalevat, mul on ka noorsootööharidus. Kord kutsus linnapea Edgar Savisaar mu enda juurde. Teades, et ta on õpilasmaleva traditsiooni toetaja, arvasin, et saan anda ülevaate õpilasmaleva plaanidest suvele vastu minna. Jutt osutus aga lühikeseks: aitab nüüd nende lastega mängimisest, ütles ta, mis sa arvad, kui tuleksid nüüd poliitikasse. Ühiskonnas toimuvate protsesside vastu olen huvi tundnud juba noorelt. Võtsin tookord endale 24 tundi mõtlemisaega ja otsustasin, et see on huvitav valdkond. Läksingi Pirita linnaosa vanemana tööle. Sain alguses palju kriitikat, sest olin sealkandis võõras mees. Hilisemad valimistulemused näitavad, et suutsin sealse rahvaga leida ühise keele.
Jüri Ratasega saate hästi läbi, olete piltide peal kaelakuti koos, kui hästi saite läbi Savisaarega?
Edgar Savisaar on see, kes mind poliitikasse kutsus. Suhtun tema tegevusse Eesti taasiseseisvumisel ja varem suure lugupidamisega. Kontakt on ka praegu väga hea.
Millal viimati nägite?
Linnavolikogu koosseisu lõpetamise pidulikul õhtusöögil. Edgar istus minu kõrval, rääkisime pikalt juttu. Oleme hiljem helistanud.
Tema nimega seotud korruptsiooniasjad ei häirinud siis ega nüüd?
Häirivad. Need küsimused ei tee ühelegi inimesele ega erakonnale au.
Missugused eesmärgid olete endale suures poliitikas seadnud?
Ma ei ole kunagi ministriks, linnapeaks või mõneks teiseks ametimeheks saamist eesmärgiks seadnud. Olen teinud vaikselt oma asja, mis tundub õige. Ma ei ole väga esile tükkida püüdnud. Olen aga erakonna esimehele ja juhatusele tänulik, et mul on praegu võimalik kultuurivaldkonnas töötada. See on mulle väga arendav.
Missugune oli teie suurim šokk kultuuriministriks asudes?
Ehk see, et peame laveerima väga väikeste ressurssidega, rahuldades väga suuri vajadusi. Loodan väga, et me ei jõua regulatsiooni ja emotsiooni kokkupõrkeni. Kultuuriinimesed töötavad suure kirena ja ma ei tahaks nendeni viia uudist, et me ei suutnud seda või teist eelarvesse panna.
Teid iseloomustatakse mehena, kes oskab kuulata. Missugused on kultuuriinimestelt saadud sõnumid? Need kõige valusamad kohad, kuhu peate käe peale panema?
Kindlustunne homse ees. Loovisikute sissetulek on sageli väike ja ka ebastabiilne. Praxise uuring näitas, et see teema peab olema arutusel.
Vabakutselistel ei ole pikka aega olnud küllaldasi sotsiaalseid garantiisid. On teil ehk neile järgmist aastat silmas pidades midagi kindlustunnet suurendavat öelda?
Parlament on kinnitanud, et kultuuritöötaja miinimumpalk tõuseb järgmisel aastal saja euro võrra. Vabakutseliste asjus tahame valitsusse ja parlamenti tulla eelnõuga, mis võiks tuua kindluse, et kui tööjõumaksud on makstud, siis nad saavad haigekassakaardi. Ehk siis kui näiteks kord aastas laekub raha projekti eest, siis on ikkagi 12 kuu vältel võimalik arsti juures käia.
Erialaliidud on haigekassakaardi asja ajanud pikki aastaid. Millal siis selleni lõpuks jõutakse, et kirjanikud, muusikud, kunstnikud jt saavad haigekassakaardi?
See sõltub sellest, missugused on sotsiaalmaksu maksed. Töötame vastava eelnõu nimel. Kas jõuame selle valmis enne järgmisi riigikogu valimisi, ei julge lubada. On ka maksuraamistiku muutmise ideid, aga need on poliitiliste vaidluste koht. Loomulikult ei sünni see eelnõu kabinettides, vaid läbi rääkides valdkonna inimestega.
Kuidas vältida olukorda, et kultuuriloojad saaksid kasumit teenida, aga kultuuri tarbimine ei muutuks inimestele üle jõu käivaks? Ohtu, et nt teatripiletite hind kahekordistub suurte elektriarvete pärast?
Ühiskond saab otsustada need kulud oma ühisest rahakotist katta. Oleme endale äsja kinnitatud kultuuri arengukavaga võtnud eesmärgi viia kultuuris osalemise protsent 80 peale. See puudutab ka teatripileteid. Alla 20 euro maksis pilet Vanemuises, kus käisin lastega balletti vaatamas, Draamateatri pilet maksab 25 eurot. Vaevalt Draamateatri pilet ikka 50 eurot maksma hakkab.
Ei tea midagi, elekter on kallis. Käisin mina viimati teatris, tuul ulus ümber jalgade. Sõpruse kinos istudes lubasin endale viimati, et järgmine kord tulen karupükstega. See ei ole ju jätkusuutlik olukord.
No oleneb, kas kinol on börsipakett või fikseeritud hinnad.
Pole Indrek Kasela käest küsinud, aga oli külm. Tagumik jäi naks ja naks tooli külge kinni.
Nagu Lutsu kirjelduses. No mis ma oskan öelda. Eelarve on iga asutuse juhi kokku panna. Üks komponent tuleb sihtasutustel riigi poolt, teine omatulust. Teatrite puhul on see 40-50 protsenti, muuseumitel väiksem. Eks me peame leidma ühiskonnana võimaluse selle kompenseerida. Kui tahame, et inimesed käiksid teatris, kinos, kontserdil, siis peab see võimalus olema kättesaadav. Me ei tohi lubada, et teatripilet läheb kaks korda kallimaks. Ma ei usu, et see Tallinnas suur probleem oleks, aga kui Estonia läheb Põlvasse etendust mängima, siis loeb inimene raha kokku ja vaatab, kas ta saab seda nautima minna või mitte.
Kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev tegi ettepaneku langetada raamatute käibemaksu viie protsendi peale nagu Lätis. Kuidas sellega oleks?
Mõttena mõistlik. Käibemaksuerisusi on tehtud. Rahandusminister ütleb, et kui ka käibemaks korraks langeb, tõuseb see hiljem jälle tagasi. Arvan, et riik võiks olulistes valdkondades, nagu raamatud seda on, võtta väiksemat käibemaksu. Me soovime inimesi rohkem kultuuri juurde tuua – see eesmärk sai valitsuses kinnituse – ja ma usun, et käibemaksulangetus aitaks sellele kaasa.
Te seisate raamatute käibemaksulangetuse eest või oli see niisama suusoojaks?
Tuleb vaadata, mis see meile maksma läheb riigieelarve kontekstis. Ma ei saa öelda, et seisan selle eest – ega ka, et ma ei pea seda oluliseks.
Siin on Keskerakonna ja Reformierakonna soovid muidugi erinevad. Kuivõrd te neid vastuolusid tunnetate?
Väga otseselt puudutab inimesi elektrihinna küsimus ja sellel teemal oli eile valitsuses pikka arutelu.
Mis on teie seisukoht: toetustega leevendada või loota, et turg end ise korrastab?
Turutingimustes satuvad paljud hätta. Mitte ainult perekonnad, vaid ka kultuurikorraldajad. Oleme käinud välja käibemaksulangetuse mõtte.
Reformierakond on selle välistanud.
Absoluutselt. Ja see ongi poliitiliste arutluste küsimus. Käibemaksulangetus eeldab parlamendi otsust, mis on pigem protsess. Spiiker on lubanud, et vajaduse korral tullakse ka jõuluajal tööle, et see ära teha. See ei lahenda mitte ainult perede muret, vaid tagab ka näiteks, et Vanemuisel on elekter soodsam.
Korra korruptsiooni juurde tagasi, ma nimetan ainult märksõnu. Mailis Reps, Porto Franco, Juhaste 50 000, Midfieldi nõue. Erakond arutab kindlasti, kuidas kõige sellega toime tulla, kuidas?
Suhtume sellesse kõigesse tõsise murega. Mõistame, et see sööb erakonna mainet ja rahakotti. Elu lihtsamaks see ei tee.
Millal viimati jooksmas käisite?
Kahe-kolme nädala eest.
Ministrina enam iga päev ei jõua?
Ei jõua. Lubasin väiksemale pojale viimati, et tulen koju, lähme jalutama...
...ja murdsite lubadust?
Eile paraku küll. See-eest tegime toas kätekõverdusi ja planku.
