Jäävihm on kui lörtsi kaksikvend – neid mõlemaid põhjustab see, et lumi jõuab enne mahasadamist ülesulada. Ühel juhul jõuab ta aga uuesti külmuda, jäävihma puhul ei jõua vihmapiisk aga tervikuna külmuda.
Jäävihmaks ongi kaks varianti.
Üks võimalus on, et kõrgemalt soojemast õhumassist sadama hakanud vihm külmub teekonnal maale, kuid seda vaid osaliselt. Maandudes läheb vihmapiisa jäine ümbris katki, vesi valgub välja ning külmub maapinnal olevate miinuskraadide tõttu kiiresti jäiseks pinnaseks.
Teine võimalus on, et taevast sajab maha tavaline vihm, mis kokkupuutel maapinnaga jäätub.
