Õigusriigi nägu kaotava Sloveenia eeskujudeks on Poola, Ungari ning Trump

Sloveenias on peaminister Janez Janša võimu all ohus nii inimõigused, õigusriik kui ka meediavabadus.

Sloveenia peaminister peab võitlust sealse kodanikuühiskonna vastu. Ühena viimastest arengutest on valitsus võtnud Ljubljanas sihikule Sloveenia Rahuinstituuti ning 18 teist kodanikuühendust, tõstes nad aasta lõpul välja ruumidest, kus on saadud tegutseda viimased kaks kümnendit. Kõik eelmainitud organisatsioonid tegelevad inimõiguste, kultuuri, meediavabaduse ning keskkonnakaitsega.

Intervjuus Helsingin Sanomatile sõnas Rahuinstituudi direktor Iztok Šori, et näeb mittetulundusühingutega käitumist otsese rünnakuna kogu Sloveenia kodanikuühiskonna vastu. Ent tegu pole vaid Šori meeldevaldsete järeldustega - oma selget meelsust ja eesmärke on peaminister väljendanud juba tänavu oktoobris. Twitteri säutsus - ja twitteri-lembuse ning skandaalsete säutsude osas on teda võrreldud eelkõige USA president Donald Trumpiga - on ta kirjeldanud, et organisatsioonid nagu Rahuinstituut ehk “vasakpoolsed poolsõjaväelased” on aastaid neelanud vaid avalikke vahendeid ning takistanud Sloveenia arengut.

"Selle tõttu on palgad ja pensionid liiga kauaks külmutatud, ei ole investeeritud haridusse, tervishoidu, sporti, hooldusesse, teedesse, üleujutusohutusse," säutsus Janša Twitteris.

Rahvusvahelise uudisekünnise ületas Janša säutsumine viimati paari kuu eest, mil ELi nõukoja eesistujariiki kutsuti korrale mitmete Euroopa liidrite poolt. Nimelt nimetas Sloveenia valitsusjuht 13 endist ja praegust eurosaadikut juudi miljardär George Sorosi marionettideks seoses sellega, et europarlamendi delegatsioon valmistus tulema tutvuma tema kodumaa õigusriigi olukorraga. Euroopa Liit esines avalikus vastuses seepeale, et antisemitismil pole Euroopas kohta ei täna ega tulevikus.

Tegu pole kaugeltki üksikjuhtumitega ning olukord teeb vaatlejaid murelikuks juba pikka aega. Taolisi skandaale valeväidete ning vandenõuteooriatega täidetud sõnavõttude ümber on Sloveenia peaministril viimase mõne aasta jooksul esile tulnud loendamatul hulgal.

Janša on nimetanud Sloveenia ringhäälingu RTV naisajakirjanikku "presstituudiks", nõudnud, et maailma terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor tagasi astuks ja tõdenud, et Sloveenia uudisteagentuur STA on kodumaa "rahvuslikuks häbiks". Janšale tekitas meelehärmi näiteks, kuidas uuudis tema kohtumisest vana sõbra, Ungari peaministri Viktor Orbániga oli liiga lühike.

Valitsus lõpetas STA-le riikliku toetuse maksmise enam kui 300 päevaks, mis viis uudisteagentuuri pankrotti. Mitmed rahvusvahelised meediaorganisatsioonid ja ELi institutsioonid on öelnud, et Sloveenia sõnavabadus on sattunud lühikese aja jooksul tõsisesse ohtu.

Liberaalsest sotsiaaldemokraadist parempopulistiks

Taustaks tasub meenutada ka Janez Janša minevikku.

Janša tõusis viimati võimule 2020. aasta märtsis, kui lagunes eelmine mitmeparteiline vähemusvalitsus. Ungari ja Poola valitsuste jaoks on Janša liitlane, kes aitab seista selle eest, et EL ei nõuaks liikmesriikidelt demokraatia ja õigusriigi reeglite järgimist.

Opositsiooni, aktivistide ja rahvusvahelise kriitika hinnangul on 63-aastane Janša tundnud oma mentor Orbáni eeskujul rõõmu ka koroonapandeemiaga kaasnevatest poliitilistest lisavolitustest, näiteks eeskirjade läbisurumisest ja meeleavaldajate trahvimisest.

Ent võimu juures on mees olnud varemgi - Janša on valitsust juhtinud ka 2004–2008 ja põgusalt vahemikus 2012–2013. 2013. aastal mõisteti ta altkäemaksu eest kaheks aastaks vangi, kuid tõendite vähesuse tõttu tühistas põhiseaduskohus hiljem selle otsuse. Janša vabanes pärast kahe kuu pikkust vabadusekaotust. Ta eitab kõiki süüdistusi tänaseni.

„Janša oskab nagu Orbán euro- ja migrantidevastase jutuga korruptsioonilt tähelepanu kõrvale juhtida,” on öelnud Grazi ülikooli politoloog Florian Bieber.

Nooruses oli Janša tulihingeline kommunistlik aktivist, kuni temast sai Nõukogude Liidu lõpuaastatel vangistatud dissident. 1990. aastal sai noorest liberaalsest sotsiaaldemokraadist iseseisva riigi kaitseminister. 30 aastat hiljem on kunagi demokraatia eest võidelnud poliitik kaldunud poliitspektri paremasse äärde, võttes omaks populismi ning migrantidevastase ja kliimaskeptilise retoorika.

Sloveenia Demokraatlikku Parteid on Janša alates 1993. aastast juhtinud ilma, et keegi oleks vahepealsel ajal tema presidendiametit vaidlustanud. Paljude arvates meenutab partei tänaseks ühemehekultust, milles Janša on diktaator.

Sloveenia ajakirjanike liidu peasekretär Špela Stare sõnul on kolmandat korda peaministritooli täitev Janša aastatega ainult vaenulikumaks muutunud. "Janša on igal ametiajal pidurdamatum, küünilisem ja agressiivsem kui varem," ütleb Stare.

Viimast võib ehk selgitada ka sellega, et peaministri esimesed ametiajad 2004–2008 ja 2012–2013 toimusid hoopis teises maailmas kui see, milles elame täna. Kaheksa aasta taguse ajaga võrreldes on Euroopat tabanud koroona- ja põgenikekriisid, Suurbritannia lahkulöömine EL-ist, Trumpi võimulolek ning Ungari ja Poola ebademokratiseerumine loonud peaaegu ideaalse õhkkonna lõhestava poliitika jaoks kogu Euroopas.