Karl, umbes aasta tagasi lõid koos kaasasutaja Kristo Sõerdiga liikumist premeeriva äpi FitSphere. Millest tõukus idee luua liikumisäpp?

Olen terve elu tegelenud spordiga – mänginud tennist, sõitnud jalgrattaga ja tegelenud keha vormimisega jõusaalis. Huvi viimase vastu kasvas nii palju, et juba keskkooli kõrvalt hakkasin andma jõusaalis personaaltreeninguid.

Minu teine kirg on ettevõtlus ja turundus. Õppisin TalTechis bakalaureuseõppes ärindust turunduse spetsialiseerumisega ning praegu jätkan samas juhtimise ja turunduse magistrantuuris. Tegelesin aastaid soovitusturunduse, nii B2B kui B2C müügiga. Sealt saadud müügi- ja pitch’imis-oskus on andnud iduettevõtte rajamiseks tugeva põhja.

Räägi palun ettevõtte idee sünnist lähemalt!

Kolm aastat tagasi esitlesime ühe sõbraga ettevõtluse ja äriplaani koostamise õppeaines sarnast ideed, mis sai karmi kriitika osaliseks. Probleem oli selles, et meil oli küll juba olemas idee, et liikumise eest võiks inimene tasu saada, aga kust tasu tuleb, oli veel lahtine. Mõned aastad hiljem, kui alustasin tööd meediaagentuuris, hakkasime lõunalauas koos minu osakonna juhi Kristo Sõerdiga, kes on samuti turunduse taustaga, seda mõtet lähemalt arutama. Üheskoos suutsime ärimudeli kiiresti välja mõelda ja pärast pikka turuanalüüsi saigi ettevõte loodud. Pärast kahe-kolmekuulist taustauuringut äpiarendjatest ja maksumustest jõudsime õige partnerini. Järgmine suurem küsimus oli muidugi see, kust leida kapital. Kuna EAS äppide loomist ja reklaamindust ei toeta, siis toetasid ettevõtte rajamist esmalt sõbrad ning pere. Esimestena tulid kaasa investorid, kelle jaoks on liikumine ja tervisesport hingelähedased.

Millist probleemi FitSphere lahendab?

Füüsiline passiivsus on maailmas muutumas aina suuremaks probleemiks. Sellest tulenevad terviseprobleemid annavad tunda juba varases nooruses ja aina lühenev tervena elatud aastate arv on kurb reaalsus, kuhu maailm on liikumas. Olles tegutsenud aastaid eratreenerina, näen, et enamiku inimeste motivatsioon kaob kergelt. Näeme seda kõik jaanuaris ja septembris, kus jõusaalid on pungil rahvast täis, kuid kuu aega hiljem oled seal jälle üksinda. See on näide sellest, et sisemist motivatsiooni tekitada on keeruline. Sellest lähtuvalt jõudsime arusaamani, et paljudele inimestele on esmalt tarvis välist motivaatorit, et jõuda sisemise motivatsioonini. Hiljem motiveerivad liikujaid juba ka nähtavad tulemused, mis ongi sisemise motivatsiooni üheks allikaks.

Teame, et statistika eestimaalaste liikumisharjumuste kohta on nukker: viiest lapsest vaid üks saab päevase liikumisnormi täis. Füüsilise passiivsuse tõttu on elanikkonna ülekaalulisus tõusuteel ja koroona ajal on see probleem aina süvenenud. Tuleb alustada väikestest muutustest, näiteks võtta sihiks 6000–8000 sammu päevas.

Mis eristab FitSphere’i teistest liikumisäppidest?

Karl: „FitSphere’i eristab preemia, mida inimene liikumise eest saab. See toetab motivatsiooni. Juba nädala aja sammude eest on võimalik saada suuri auhindu. Oleme välja loosinud näiteks reise, Apple Watche, Rally Estonia VIP-pileteid jne. Viie kuu jooksul, kui äpp on kättesaadav olnud, on meiega koostööd teinud juba üle 130 ettevõtte.“

Paavo: „Minu kogemused jaekliendiäris kinnitavad, et inimesed osalevad tarbijamängudes väga entusiastlikult. Hästi tehtud turundusega saab massid liikuma panna ning seetõttu oli asutajate turunduse ja tarbijakäitumise taust investeerimisotsuse langetamisel minu jaoks väga oluline.“

Miks FitSphere ettevõtetele meeldib?

Karl: „Ettevõtted peavad meie äppi heaks turunduskanaliks, kuna see aitab lihtsalt tõsta brändi kuvandit. Ettevõttel on võimalus end reklaamida ning teha ühtlasi midagi head ─ panustada inimeste tervisesse ja elukvaliteeti ning vähendada seeläbi ravikulusid. Kuna inimene näeb preemia väljateenimiseks vaeva, siis tekib tal ettevõttega suur emotsionaalne side. See on midagi muud, kui lihtsalt sotsiaalmeedia sisu kerides mõnd reklaami näha. Tekib tunnetuslik kogukond, kuhu kuuluvad nii äpi kasutajad kui ka toetavad ettevõtted.“

Paavo: „Eesmärk on, et inimene kasutaks äppi vähemalt korra päevas. Kui kasutaja võtab osa mõnest võistlusest, siis on kaasatus veelgi suurem. Mitmed ettevõtted on juba paari päevaga oma kampaaniatasu tagasi teeninud.“

Räägi palun natuke ka ettevõtte meeskonnast. FitSphere’i finantsmentor ja juhtinvestor on sinu õppejõud Paavo Siimann. Kuidas sa Paavo pardale said?

Karl: „Paavo Siimann andis meile äritulemuse juhtimise ja analüüsi õppeainet. Läksin talle loengu vahetunni ajal kohe innukalt pitch’ima. Tundus, et mul ei õnnestunud teda kohe veenda. Pärast loengut kirjutasin veel ja mõned nädalad hiljem ühel reede õhtul saime ülikoolis kokku. Plaanitud ühe tunni asemel rääkisime neli tundi. Pärast pikki analüüse, kohtumisi juristiga ja mitmete lepingute allkirjastamist investeeris Paavo FitSphere’i, olles meie esimene „tark raha“.

Paavo: „Mõtlesin alguses, et kuulan lihtsalt tudengi ära ja oskan ehk nõu anda, kuna olen ka mentorlust õppinud ning mulle meeldib mentor olla. Vestluse käigus nägin Karlis tahtejõudu, ambitsiooni ja põhjalikku eeltööd. Tal olid tänu õpingutele finantsplaneerimise oskus ja muud vajalikud aluskompetentsid olemas, mis minu kogemusel alustavatel ettevõtjatel sageli puudu jäävad. Kohtusin peatselt ka teise asutaja Kristoga, kes oli väga analüütiline ja kelle lähenemine oli eeskätt andmepõhine, mis mulle samuti väga sümpatiseeris. Selleks ajaks olin juba peaaegu kümnesse iduettevõttesse investeerinud, kuid kõik need olid hilisema faasi ettevõtted. Tekkis huvi ka varasema faasi juures olla. Kuna mul on 15-aastane suurettevõtetes töötamise taust, siis arvan, et mul on tekkinud hea arusaam, kuidas ettevõtteid juhtida ja kuidas seda mitte teha. Seetõttu arvan, et oskan Karlile ja Kristole välja pakkuda mitmeid kiiremaid lahendusi ja otseteid, et nad hoiaksid ettevõtte ehitamisel kokku aega jalgratta leiutamise arvelt.“

Ettevõtte kõneisik on Ott Kiivikas. Kuidas tema meeskonnaga liitus?

Peaaegu aasta aega tagasi, kui valmistusin võistlusteks, olin lockdown’i ajal koos Ott Kiivikasega üks vähestest, kellel oli luba jõusaalis treeningutega jätkata. Kasutasin juhust ja pitch’isin riietusruumis Otile ideed. Jooksulindil ja raskusi surudes jäime Otiga pikemalt vestlema. Lihtne idee „täna treenid, homme saad selle eest tasuta lõuna“ sümpatiseeris Otile niivõrd, et leppisime kiiresti kokku järgmise kohtumise, kust sai ühine koostöö alguse. Praeguseks on Ott meie üks õilsamaid „tööriistu“ ─ ettevõtte eestkõneleja, kel on väga lai kontaktibaas. Tänu temale oleme saanud keskmisest iduettevõttest märksa enam meediakajastusi, teinud tugeva alguse ja avanud uksi, mis muidu oleksid ehk jäänudki esimese hooga suletuks.

Millised on olnud seni suurimad väljakutsed?

Keeruline on olnud meeskonda kaasata äpi arendajaid, kes on hingega asja juures. Arendajad on Eestis ka väga kallid ja nõudlus nende järele on meeletult suur. Meie soov ei ole osta inimest rahaga üle, vaid tahame leida inimesi, keda päriselt see valdkond huvitab. Kapitali kaasamine nõuab samuti pingutust. B2C äri on Eesti äriinglitele võõras, kuigi Bolt ja Wolt on olnud väga edukad. Siiski kaasasime esimeses voorus kümne kuu jooksul 36 investorit ja 240 000 eurot.

Mis on iduettevõtte lähemad eesmärgid?

Tuleval aastal saab äpp palju uusi arendusi. Meie eesmärk on muuta äpp veelgi mängulisemaks ja tuua sisse erinevaid ägedaid lisasid. Lisaks oleme laienemas 2022. aastal esimesele välisturule Rootsi, mille tarvis on ka meeskond kasvamas tänasest pea kolmekordseks. Lähiajal alustame kapitali kaasamist Funderbeamis. Kutsun julgelt kõiki äppi kasutama ja meid sotsiaalmeedias jälgima!

Loe lähemalt:

Jaga
Kommentaarid