James Webbi kosmoseteleskoop (JWST, James Webb Space Telescope) saadeti teele täna Eesti aja järgi kella 13:20 paiku Prantsuse Guajaanast. Tema starti lükati korduvalt edasi halbade ilmaolude tõttu.
Teleskoop peaks asendama oma funktsioonilt enam kui 30 aasta eest orbiidile saadetud Hubble'i kosmoseteleskoopi. James Webbi teleskoobist saab järgmise aastakümnendi kõige olulisem kosmosevaatluspaik, millele on tänu mitmete organisatsioonide koostööle ligipääs paljudel teadlastel.
Webbi teleskoopi on välja töötanud üle 10 000 inimese 14 eri riigis. Teleskoobi maksumus on üle 10 miljardi dollari (8,8 miljardit eurot) ning kuigi selle idee pärineb juba aastast 1996, eraldati raha selle väljatöötamiseks aastal 2003. Toona loodeti teleskoop valmis saada 824 miljoni dollari eest ja teele saata 2010 aastal. Projekti käigus lisati elemente teleskoobile juurde, mis tegi kallimaks nii selle maksumuse aga lükkas pidevalt edasi ka valmimisaega. Teleskoop sai valmis 2016. aastal, kuid seoses päikesepaneelide rikkiminekuga testlennul lükati seda edasi.
Tehnilised vead suudeti teleskoobilt kõrvaldada viimaks 2019. aasta suveks, mille järel anti inseneridele lisaülesanne tagada teleskoobi pinna vastupidavus päikese infrapuna valguse eest. Tänavu septembri pandi teleskoop Kalifornias kaubalaevale, mis viis selle Prantsuse Guajaanasse 12. oktoobriks.
Teleskoop on võrreldes Hubble'iga tuvastama infrapuna valgust, mistõttu loodavad teadlased leida sellega märke kaugematest tähtedest ning galaktikatest, mida seni pole õnnestunud leida. Seda on varustatud ka uuendusliku fikseerimissüsteemiga, mis hoiab automaatselt fookust huvipakkuvatel objektidel. Teleskoop on ka võrreldes Hubble'iga suurem - selle diameeter on 6,5 meetrit (Hubble'il on pisut üle 4 meetri), samas on ta Hubble'ist kergem. Suuruse tõttu saadi ta kosmosesse erilise kanderaketiga Ariane 5.
Võrreldes Hubble'iga ei tiirle JWST ka maa orbiidil, vaid ümber päikese, 1,5 miljardi kilomeetri kaugusel maast. Suurem kaugus päikesest ning kuu taha jäämine kaitseb teda täiendavalt päikese kahjuliku valguse eest.
James Webb oli NASA direktor aastatel 1961-1968, tema juhtimise all toimusid esimesed mehitatud Mercury ning Gemini ja Apollo esimene missioon. Kuna missioon lõppes tragöödiaga kui tulekahju tappis stardis pardaliikmed, sunniti Webb NASA juhtimisest loobuma. Tänu tema isiklikule vastutusevõtmisele ning süüdistusterahe alla jäämisele ei saanud kosmoseaventüüride ja NASA populaarsus laiemalt kannatada ning aasta jagu hiljem jõudis Apollo 11 ja esimesed inimesed kosmose pinnale.
