Lõuna-Aafrika Vabariik leinab apartheidivastase võitluse kangelast Desmond Tutut

Lõuna-Aafrika Vabariik leinab nädala kestvate ürituste sarjaga eile 90-aastaselt surnud apartheidivastase võitluse kangelast, peapiiskop Desmond Tutut.

Tutu surnukeha pannakse kaheks päevaks hüvastijätuks välja ja ametlik riiklik matus on kavas 1. jaanuaril Kaplinnas, vahendab BBC News.

Kaastunnet on teiste maailma riigijuhtide hulgas avaldanud paavst Franciscus, USA president Joe Biden ja Suurbritannia kuninganna Elizabeth II.

Tutu oli Lõuna-Aafrika Vabariigi üks tuntumaid inimesi nii kodu- kui ka välismaal.

Lõuna-Aafrika Vabariigi president Cyril Ramaphosa ütles oma avalduses, et Tutu aitas esile kutsuda vabastatud Lõuna-Aafrika.

Apartheidivastase võitluse ikooni Nelson Mandela kaasaegne Tutu sai 1984. aastal oma võitluse eest Nobeli rahupreemia.

Eile asetati Tutu mälestuseks lilli Kaplinna Püha Jüri katedraali.

1960. aastal preestriks pühitsetud Tutu teenis aastatel 1976-78 piiskopina Lesothos ning abipiiskopina Johannesburgis ja koguduse õpetajana Sowetos. 1985. aastal sai temast Johannesburgi piiskop ja järgmisel aastal nimetati ta esimese mustanahalisena Kaplinna peapiiskopiks. Ta kasutas oma väljapaistvat rolli võitluseks mustade õiguste eest, öeldes alati, et tema motiivid on religioossed, mitte poliitilised.

Pärast seda, kui Mandelast sai 1994. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigi esimene mustanahaline president, määras ta Tutu tõe- ja leppimiskomisjoni liikmeks. Komisjoni eesmärk oli uurida apartheidiaegseid kuritegusid.

Tutule omistatakse ka väljendi „vikerkaarerahvas” kasutusele võttu apartheidijärgse Lõuna-Aafrika Vabariigi etnilise kirevuse kirjeldamiseks. Viimastel aastatel väljendas Tutu aga kahetsust, et riik ei ole arenenud viisil, millest ta unistas.