Kohus otsustas: 30 PPA ametnikku peavad end 7. jaanuariks vaktsineerima või uue töö otsima

PPA peadirektor andis novembri alguses välja käskkirja, millega kehtestas kõikidel PPA teenistuskohtadel töötamise tingimuseks vaktsineerituse. Ligi 40 töötajat kaebasid selle kohtusse.

Ringkonnakohus otsustas rahuldada rasedate taotluse esmasele õiguskaitsele kohtumenetluse lõpuni ning nende puhul tuleb vaktsineerimise nõue selleks ajaks peatada – tegemist on lõpliku esialgse õiguskaitsega, mida PPA edasi kaevata ei saa.

Samuti leidis ringkonnakohus, et koondatavatele töötajatele on esialgne õiguskaitse koondamise jõustumiseni põhjendatud. Ülejäänud ligemale 30 töötaja osas andis ringkonnakohus täiendava tähtaja 7. jaanuarini 2022, mille jooksul on töötajatel veel võimalik end töökoha säilitamise nimel vaktsineerida.

PPA teenistujaid ning töötajaid esindava advokaadi Jaanika Reilik-Bakhoffi hinnangul tuleb kohustusliku vaktsineerimisega seonduvaid vaidlusi lähitulevikus oluliselt juurde, kuna paljud ei soovi iga mõne kuu tagant endale tõhustusdoose süstida ning just seetõttu on täna väga oluline kohustusliku vaktsineerimise osas õigusselgusele jõuda.

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff on kohtutele esitanud neli kaebust politsei- ja piirivalveameti ametnike ja töötajate nimel ligikaudu 60 inimese eest.

Kahes kaebuses on halduskohus andnud kohtumenetluse lõpuni kaebajatele esialgse õiguskaitse põhjendusega, et pandeemia on ajutine, aga töö ja teenistussuhete lõpetamine lõplik ning isikute jaoks seotud mitmete ebasoodsate tagajärgedega. Halduskohus viitas, et PPA-l tuleks kaaluda teisi proportsionaalsemaid meetmeid, sealhulgas testimist, mida peetakse võimalikuks ja usaldusväärseks näiteks koolides kui ka riiki sisenemisel valitsuse korralduste kohaselt.

Teise kahe kaebuse puhul jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, viidates asjaolule, et PPA pikendas vaktsineerimise tähtaega 20. detsembrini 2021 ning seetõttu kohus seal õigusriivet ei näe.

Töötajad esitasid ringkonnakohtule määruskaebuse ja ringkonnakohus andis esialgse õiguskaitse töötajatele, kes olid rasedad, leides, et rasedate puhul peab tööandja looma võimalikud töötingimused ka juhul, kui nad ei ole vaktsineeritud. Ehk rasedate puhul leidis ringkonnakohus, et esialgne õiguskaitse on õigustatud kuni kohtumenetluse lõpuni ja nende puhul tuleb vaktsineerimise nõue kohtmenetluse ajaks peatada.

Samamoodi leidis ringkonnakohus, et töötajate puhul, kes nagunii aasta lõpus koondatakse, on esialgne õiguskaitse seni põhjendatud.

Ülejäänud ligi 30 töötaja puhul andis ringkonnakohus täiendava tähtaja 7. jaanuarini 2022. a, mille jooksul on neil võimalik end töökoha säilitamiseks vaktsineerida.

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoffi sõnul on vaja õigusselgust, kas õiguslik alus kohustusliku vaktsineerimise kehtestamiseks on olemas või mitte. "Ringkonnakohus on tuginenud asjaolule, et kaebusel on vähene perspektiiv, kuna TTOS § 13 lg 2 ja 05.05.2020. a vabariigi valitsuse määrus nr 144 § 6 lg 2 p 11 annavad aluse kohustusliku vaktsineerimise kehtestamiseks. Minu hinnangul tuleks käesoleval juhul need normid kohaldamata jätta, kuna antud olukorras on need vastuolus põhiseadusega – vajame selles osas põhiseaduslikkuse järelevalvet. Miks see oluline on – kui saame teada, et need õiguslikud alused kohustusliku vaktsineerimise kehtestamiseks ei ole põhiseadusega kooskõlas, siis see tähendab, et kohustusliku vaktsineerimise nõuet ei saa tänases õigusruumis kehtestada ja väga paljud sarnased kohtvaidlused jääksid tulevikus ära," sõnas Reilik-Bakhoff.