Margus Ott: meil on inimloomusest üsna sünge ettekujutus

Filosoofia üks roll ühiskonnas on pumbata vestlustesse ja mõtlemisse õhku, viivitust, ütleb tänase Eesti üks mõjukaimad mõtlejaid Margus Ott. See on pidevalt ajaga võidu jooksvates debattides, kus enamasti keegi teist ei kuula, palju olulisem, kui see esiti paista võib.

Lääne filosoofia kaldub pigem inimese loomust kurjaks pidama, Hiina pärimuses on aga peale jäänud arusaam, et inimloomus on pigem hea, kõneles Ott. Kui ei oleks politseid ja sõjaväge, siis käiks üha röövimine ja tapmine ning muud õudused, näib läänes mõeldavat. Kust säärased tagantjärele darvinistlikuks peetavad arusaamad õieti alguse said, sellest räägib Ott saates pikemalt. Võrdlusena tuleb juttu Hiina mõtlemisest pärit alusveenetest, mida Ott tunneb paremini kui keegi teine Eestis. Inimese pidamisel halvaks on aga rohkemgi põhjusi kui otseselt filosoofiast tulenevad. Halb lihtsalt hakkab paremini silma ning jääb paremini meelde.

Jutuks tuleb mõtlemise mõju moodsas maailmas, filosoofia roll ühiskondade kujunemises ja mõtestamises ning Margus Oti enese mõtte mõõtmed maailmas ja Eestis.

Margus Ott on tänase Eesti üks suuremaid ja avaramaid mõtlejaid, kelle peateos on kuues köites ilmunud „Väekirjad”. Sirbis on parasjagu avaldamisel tema „Argidialektika” sari, mis sobib suurepäraselt esimeseks sammuks Oti filosoofia juurde.