Elundidoonorlus on kasvavas trendis, kuid Eestis võiks olla veel 77 000 doonorit
„Tervisekassa korraldatud meediakampaania toel toimunud 20% kasv elundidoonorluse tahteavalduse täitnute seas ilmestab, et inimeste toetus elundite loovutamisele on suur. Samas on meil veel pikk tee minna, et saavutaksime 2025. aastaks seatud eesmärgi jõuda tahteavalduste täitnute arvuga 10%-ni elanikkonnast,” tõdes Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor Virge Pall.
Kui hetkel on kokku täitnud tahteavalduse 27 100 inimest, siis eesmärgi täitmiseks on oluline, et kolme aasta jooksul täidaks tahteavalduse veel vähemalt 77 000 inimest.
„Meil on hea meel näha, et inimesed on hakanud pöörama rohkem tähelepanu elundidoonorlusele, väärtustavad elundidoonorlust kui hindamatut heategu ja mõistavad nii enda kui ka lähedaste rolli selles protsessis. Kahjuks jääb tihti viimane samm astumata ehk tahteavaldus täitmata. Protsendi tõstmine pole küll eesmärk iseeneses, kuid on oluline, et tahteavalduse täitnud inimesi oleks piisavalt, et abivajajad saaksid võimaluse elada ja raskel hetkel ei peaks lahkunu eest elundidoonorluse otsuse tegemine langema leinavate lähedaste õlgadele,” lisas dr Pall.
Elektroonilise tahteavalduse täitmine on lihtne: kõik täisealised inimesed saavad seda teha juba tuttavaks saanud patsiendiportaalis Digilugu.ee, kus menüüst tuleb valida tahteavaldused, märkida oma otsus — kas nõusolek või keeldumine — ja kinnitada see digiallkirjaga. „Allkirjastatud tahteavaldust saab digiloos alati muuta, kuid kindlasti tuleks oma otsusest anda teada ka lähedastele,” tuletab dr Pall meelde.
Raske elundipuudulikkusega patsientide elude päästmiseks ei ole muud alternatiivi kui elundite siirdamine. Eestis on hetkel ligi 70 raske elundipuudulikkusega inimest, kes vajavad elundisiirdamist. Ühel organidoonoril on võimalik kinkida uus elu kuni kaheksale inimesele.
Tahteavalduse kudede ja elundite surmajärgseks loovutamiseks võib teha iga inimene. Inimese vanus ega haigused ei ole tahteavalduse täitmisel takistuseks. Elundi siirdamise võimalikkuse otsustab pärast isiku surma igal konkreetsel juhul vastava eriala arst. Kui isik pole eluajal oma tahet väljendanud, on raviasutus kohustatud võimaluse korral välja selgitama surnud isiku sellekohase tahte isiku lähedastelt.
- Lisainfot leiad Elundidoonorlus.ee lehelt.
- Delfi lükkas juba teist talve käima erilehe #JagameHead, kuhu koondame positiivseid ja inspireerivaid uudiseid ning lugusid inimestest, kogukondadest, ettevõtmistest, algatustest. Ootame südamlikke ja inspireerivaid lugusid ning vihjeid, sest head lood on jagamiseks. Kirjuta meile: jagamehead@delfi.ee!