Eesti seisukoht erakorralisel NATO välisministrite kohtumisel: vastus Venemaa nõudmistele olgu "ei"

Euroopa julgeolekuarhitektuur pandi paika juba aastakümneid tagasi ning nii peaks see ka jääma, ütles välisminister Eva-Maria Liimets Delfile.

"Oleme veenudnud, et NATO ei peaks tahtma alustada läbirääkimisi Euroopa julgeolekualuste üle. Need kokkulepped on sõlmitud juba mitmete aastakümnete eest," lausus minister. "Eesti vaatest on tähtis, et NATO täpsustab oma sõnumid ja nõuab Venemaalt deeskalatsiooni," lisas ta. Liimetsa sõnul on oluline, et NATO jätkataks Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetamist.

"Eesti on NATOs tegelenud viimastel aastatel läbivalt sellega, et meie julgeolek oleks paremini tagatud ja kaitstud, vastavalt oleme käsitlenud ka heidutust ja kaitse tugevdamist idatiival," ütles minister vastuseks küsimusele sellest, kas NATO idatiivale plaanitakse täiendavat kaitset küsida.

Kas soovitakse ka NATO kohaoleku suurendamist Eestis? "Lähtume sellest, mis on parajasti julgeolekukontekstis vajalik," lausus välisminister.

Mihkelson: idatiiba peab tugevdama juba praegu, mitte alles Ukraina ründamise järel

Täna käis Liimets riigikogu väliskomisjonis Eesti seisukohti tutvustamas. Komisjoni esimees Marko Mihkelson: "Minu jaoks on kaks olulisemat küsimust, mille osas Eesti ja meiega sarnaselt mõtlevate riikide tegevus peaks liikuma."

Esiteks tõi Mihkelson välja küsimuse sellest, kuidas lääneriigid, antud juhul NATO riigid suudaksid Vene ultimaatumile proaktiivse päevakorraga vastata. "Vene nõudmiste teemal ei ole midagi läbi rääkida. See on ultimaatum, millele on ainult üks vastus: ei. Mingit ligilähedastki konsensust pole võimalik neis küsimustes saavutada."

Poliitiku sõnul peaksid liitlased peaksid kasutama hetke ja vaatama üle, milline pikemaajalisem poliitika Venemaa suunal peaks olema ja mida tahetakse saavutada: "Lühiajaliselt soovime deeskalatsiooni ning et Veenmaa lõpetaka sõjaga ärhvardamise, aga sellisest taktikalisest edust võib vähe olla, sest Venemaa võib sõjaga ähvardamise juurde naasta."

Teine teema on Mihkelsoni sõnul küsimus NATO idatiiva tugevdamisest laiemalt, mitte ainult Balti riikide kontekstis: "Siin ma ootaks konkreetseid samme juba praegu. Ma väga loodan, et NATO liitlased eesotsas USAga loobuvad hoiakust, kus juhul kui Venemaa peaks agressiooni Ukraina suunal laiendama, siis otsitakse lahendusi. Sammud peavad toimuma juba praegu. Välis- ja kaitseministrid peavad selle nimel töötama."