Suurbritannia endine vaktsineerimisjuht: koroonat tuleks käsitleda kui grippi ja massvaktsineerimine lõpetada

Suurbritannia vaktsineerimise endine projektijuht Clive Dix ültes Guardianile, et koroonaviirust tuleks käsitleda kui endeemilist gripiga sarnast viirust ja valitsus peaks pärast tõhustusdooside kampaaniat massilise vaktsineerimise lõpetama.

Arvestades, et omikronist on saanud üha enamates riikides dominante tüvi, kutsus Dix Suurbritannia senist koroonastrateegiat põhjalikult muutma, pöördumaks tagasi “uue normaalsuse juurde”.

“Me peame analüüsima, kas kasutame praegust tõhustusdooside kampaaniat haavatavate inimeste kaitsmiseks - juhul kui see on see, mida me soovime,” ütles Dix. “Meil tuleks nüüd lõpetada massiline elanikkonnapõhine vaktsineerimine.”

Ta lisas, et valitsus peaks kiiresti toetama koroonaviiruse vastase immuunsuse uurimist lisaks antikehadele, hõlmates ka B- ja T-rakke (valgeid vereliblesid), kuna see aitaks luua riskigruppide tarbeks uutele tüvedele vastavaid vaktsiine.

“Me peame edaspidi ohjama haiguse, mitte viiruse levikut,” leidis Dix. “Tulevikueesmärk on hoida ära raskete viirusjuhtumite progresseerumine riskirühmades.”

“Ühtlasi peaksime kaaluma, millal lõpetame testimise ja laseme inimestel end ise isoleerida, kui nad tunnevad end haigena, ja naasta tööle, kui nad tunnevad end taas tervena, samamoodi nagu teeme seda halva gripihooajal,” leidis Dix.

Tema avaldus tuli ajal, mil Suurbritannias registreeriti rekordarv COVID-19 surmajuhtumeid alates mullu veebruarist ja viiruse ohvrite koguarv kasvas 150 000-ni. Suurbritannia peaminister Boris Johnson avaldas laupäeval kaastunnet inimestele, kelle lähedased on jätnud elu COVIDi tagajärjel, ja märkis, et viis pandeemiast välja on minna vaktsineerima, sh tõhustusdoosi saama.

Edinburghi ülikooli immunoloogia ja nakkushaiguste professor Eleanor Riley tõdes aga Guardianile, et täna kättesaadavate vaktsiinide kolmas või neljas doosi ei anna olulisi tulemusi. Tema sõnul oleneb kõik sellest, kas omikroni järel tekib mingi uus tüvi.

“Tõendid näitavad, et immuunsus raske COVIDi vastu püsib palju kauem. Ainus õigustus teise tõhustusdoosi tegemiseks saaks olla see, kui näeksime tõendeid selle kohta, et inimesed on viis või kuus kuud pärast tõhustusdoosi raske COVIDiga haiglasse sattunud," ütles Riley.