NATO diplomaatide sõnul on Lääne allianss valmis Moskvaga läbi rääkima suurema avatuse üle õppuste korraldamisel ja juhuslike kokkupõrgete vältimise üle, mis võiksid olla konflikti sütitajaks, ning relvastuskontrolli üle, mis puudutab rakette Euroopas, vahendab Reuters.
NATO liitlaste sõnul on aga paljud Venemaa nõudmised, mis esitati detsembris kahes lepinguprojektis, vastuvõetamatud, sealhulgas nõue kahandada NATO tegevus 1990. aastate tasemele ja loobuda uute liikmete vastuvõtmisest.
„Ütleme selgelt: selle kriisi on tekitanud Venemaa tegevus. Me jääme kindlaks diplomaatia kasutamisele olukorra deeskaleerimiseks,” ütles USA esindaja NATO juures Julianne Smith eile õhtul ajakirjanikele.
„Praegusel hetkel, las ma ütlen väga-väga selgelt: keegi ei paku, et me muudaksime NATO laienemispoliitikat,” ütles Smith. „Uks jääb avatuks. Kellelgi pole õigust ust kinni lüüa. Ja kõik otsused laienemise kohta jäävad endiselt NATO alliansi ja kõnealuse riigi vahele.”
„Me tahame näha ... et Venemaa oma väed tagasi tõmbaks,” ütles Smith Ukraina piiri ääres oleva 100 000 Vene sõjaväelase kohta.
Venemaa korraldas eile Ukraina piiri lähedal sõdurite ja tankidega lahinglaskmised ning väljendas skeptilisust edasiste läbirääkimiste üle USA-ga.
Venemaa suursaadik Londonis Andrei Kelin kuulutas aga, et NATO aitab kaasa Ukraina agressiivsele suhtumisele Venemaasse, vahendab Interfax.
„Me näeme, et NATO tõukab Ukrainat üha suurema ja suurema agressiivsuse suunas. Meie seda ei tahaks,” ütles Kelin intervjuus Sky Newsile.
Kelin ütles, et samasugune olukord oli 2008. aastal, „kui NATO lubas võtta Gruusia NATO-sse ja Gruusia muutus väga agressiivseks Lõuna-Osseetia ja Abhaasia vastu”.
Tänaseid läbirääkimisi, millel osalevad NATO riikide 30 suursaadikut ja Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov, juhatab NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
