Reuters kirjutas täna Kallase sõnadele tuginedes kõnelustest kohaloleku suurendamise teemal, ent NATO esindaja kommentaari ei õnnestunud uudisteagentuuril saada. Väljaandega anonüümselt kõnelenud NATO diplomaat ütles, et teema võib tulla lauale veebruari keskel toimuval kaitseministrite kohtumisel.
"See on olnud meie poliitika ju kogu aeg, et me soovime siin liitlaste kohalolekut kollektiivse kaitse tagamiseks. Praegune Ukraina kriis mõjutab olukorda selles mõttes, et teema on aktuaalsem, kui kunagi varem," ütles Kallas Delfile. Ta tõi välja, et Taani on oma kohalolekut juba suurendanud, saates siia 160 mereväelasega fregati ning neli F-16 hävitajat.
Kas Eesti on teinud ka konkreetsed ettepanekud, mil moel võiks NATO kohaolek suureneda? "Kõik see on liitlastega arutelu all. Oleneb, kui suures mahus on liitlased valmis ja kas üldse," lausus peaminister. "Me töötame pingsalt selle nimel, et idatiiba tugevdada," lisas ta.
USA meedias ilmunud uudis külvab segadust
8. jaanuaril avaldas NBC News uudise pealkirjaga: "Bideni administratsioon kaalub, kas pakkuda Venemaale USA vägede vähendamist Ida-Euroopas." NBC News toetus ühele praegusele ning kahele endisele, ent väljaande sõnul aruteludega jätkuvalt kursis olevatele allikatele USA jõustruktuurides.
Pärast loo avaldamist on sellesse lisatud Valge maja julgeolekunõukogu pressiesindaja Emily Horne'i ümberlüke: "Administratsioon ei ole kaalumas Euroopasse lähetatud vägede vähendamist, kuigi loo pealkirjas nii väidetakse. Me ei pea Venemaaga arutelusid sellest, kui palju peaks Balti riikides ja Poolas vägesid paiknema." Loo pealkirja ei ole NBC News muutnud.
"Meile teadaolevalt ei ole (USA arutanud vägede vähendamist Balti riikides ja Poolas – toim), Ameerika on selle ümber lükanud" ütles Kallas. "See oli valeuudis," lisas ta.
