Trochynskyi sõnul on Ukrainal sõjaoht kindel ning karm. “Tahaks loota, et naaber ei ründa, et kõik laheneb inimlikult ja sõda ei tule,” ütles ta. Ukraina päritolu muusik nentis siiski, et Venemaa varasema tegevuse pealt vaadates võiks öelda, et olukord aina süveneb.

Populaarse folkansambli Svjata Vatra solisti sõnul ei sõltu olukord riigis ammu enam ainult Ukrainast. “See ei ole ainult Ukraina ja Venemaa vaheline, siin sõltub asi tervest Euroopast. Kõik naaberriigid saavad aru, et Venemaale ei saa edasist lubada,” ütles ta.

Trochynskyi sõnul on juba Ukrainale kasu olnud sellest, et liitlased on avalikult nende kaitseks üles astunud. “Eesti ja teised riigid juba ütlesid avalikult, et sekkuvad ja kaitsevad. Kõik teavad, et Venemaa läheb nii kaua edasi kuni keegi neid peatab, enne nad ei pidurda. Ainult jõud aitab siin nüüd, sõnad enam ei aita.”

Julgeolekuolukord Ukrainas muutub aina kriitilisemaks
Venemaa on oma vägesid üha suuremates hulkades pea terve aasta Ukraina piirile koondanud – esimest korda toodi suurel mahul sõdureid ning sõjatehnikat piiri lähistele mullu märtsis. Nüüdseks on riik Ukraina piiri lähedale koondanud üle 100 000 sõjaväelase. Vähem kui aastaga on tekitatud olukord, mida Rootsi endine peaminister ja välisminister Carl Bildt nimetas ühismeedias "ohtlikuimaks julgeolekuolukorraks, mis Euroopas alates varajastest 1960ndatest olnud on".
Esmaspäeval kohtusid USA ja Venemaa, teisipäeval ning kolmapäeval NATO ja Venemaa kõrged esindajad. Kõnelused jooksid tupikusse – lääneriigid keeldusid alluma Venemaa arvukatele nõudmistele. Muuhulgas tahtis Venemaa, et endistel Nõukogude Liidu maadel keelataks liitumine NATOga ning et allianss viiks juba liikmeks võetud endistest liidumaadest oma väeüksused välja. Neljapäeval sai kokku 57 liikmesriigist koosnev Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsioon (OSCE). Selle eesistujariiki Poolat esindanud välisminister Zbigniew Rau alustas kohtumist sõnadega: "Sõjaoht OSCE piirkonnas on suurem, kui see viimase 30 aasta jooksul olnud on."
Reedel viitasid nii Ukraina kui USA julgeolekuteenistused, et nende andmetel on Venemaa saatnud Ida-Ukrainasse diversantide rühma, kes on koolitatud linnalahingute pidamises ning lõhkeseadeldiste käsitlemises. Julgeolekuteenistuse sõnul on diversantide eesmärk saboteerida Vene vägesid ehk omaenda jõude, et anda riigile ettekääne sõjaliseks sissetungiks Ukrainasse. Luureandmete avaldumisega samal päeval langesid Ukraina valitsusasutused ulatuslike küberrünnakute ohvriks. Esialgsetel andmetel olid nende toimepanijad seotud Valgevene luureteenistusega.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena