ERISAADE | Indrek Kannik: Vene operatsioon Ukraina vastu peaks algama nädala-paari jooksul, kui nad ei jää maikuuni ootama

Rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse direktori sõnul võib Venemaa plaanida Krimmi ühendamist maismaal või hoopis rinde nihutamist otse Kiievi lähedale.

Kolmapäeval ütles kaitseväe juhataja kindral Martin Herem välja, et Ukrainas on sõda nähtavasti tulemas ja praeguseks on sama arvamust väljendanud ka USA president Joe Biden. Delfi „Erisaate“ liinil oli rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik, kes tõdes, et Venemaal on jäänud kaks võimalust: kas minna sõtta või saba jalgevahel taanduda, mis aga poleks nende macho-kultuuri arvestades usutav. Ukraina kliimat arvestades on venelastel vaja operatsiooniga seega alustada lähema nädala-paari jooksul, sest juba märtsis muutuks maapind sõjapidamiseks liiga pehmeks. Kannikut küsitles Venemaa plaanide ja Ukraina kaitsevõime kohta Raimo Poom.

Alustuseks tõdes Indrek Kannik, et sõda tundub vägagi tõenäoline. „Kui loogiliselt vaadata, siis Venemaa on ennast mänginud poliitiliselt nii nurka, et neil palju häid valikuid peale sõja enam pole. See ultimaatum, mida nad Läänele esitasid, on üldjoontes tagasi lükatud ja nüüd on venelastel kaks võimalust: kas minnagi sõtta või tunnistada, et nad tegelesid bluffimisega reaalset valmisolekut sõjaks omamata. Aga mõeldes Venemaa poliitilisele macho-kultuurile, siis väga raske on uskuda, et nad saba jalgevahel taanduksid,“ rääkis ta saates.

Vastates küsimusele, millist operatsiooni Venemaa Ukraina vastu kavandab, pidas Kannik täiemahulist riigi okupeerimist vähetõenäoliseks. „Venemaa valmistub vähemalt välja pakutud üksuste järgi potentsiaalselt üsna suureks sõjaks. Kas täiemahuliseks, seda on mul praegu raske hinnata. Aga nad tahavad kindlasti luua olukorra, kus nad oleksid suutelised hõivama arvestatava protsendi Ukraina territooriumist. Kas nad seda võimalust kasutavad või piirduvad väiksema operatsiooniga, see on ise küsimus,“ arutles Kannik.

„Ütleksin, et Ukraina täiemahuline hõivamine, selle okupeerimine ja pikaajaline haldamine tundub mulle jätkuvalt üsna ülejõukäiv ülesanne venelaste jaoks. Selleks on üksusi liiga vähe ja nende üksuste kogusega pole Ukrainat pikaajaliselt hallata võimalik,“ nentis julgeolekuekspert siiski.

Ta loetles erinevaid variante, mis võivad Kremlis laua peal olla.

„Üks ja kõige piiratum operatsioon oleks Donetski ja Luganski oblastite piirideni minek. Geopoliitilist mõtet ja kasu on sellel Venemaale suhteliselt vähe.“

„Järgmine variant on maasilla loomine Krimmi Venemaa pool okupeeritud Ukraina aladelt. Selle suurim takistus on sinna vahepeale jääv ligi poole miljoni elanikuga Mariupoli linn, mille vallutamise katse tooks kaasa arvestatavaid tsiviilohvreid.“

„Kolmas variant, millest viimastel päevadel on aina rohkem räägitud, on see, et venelased ründavad põhjast ja püüavad luua omale sillapea otse Kiievi alla. Et mitte minna linna sisse, vaid linna piirideni – ja sellega hoida edaspidi pidevalt nuga Ukraina võimudel kõril. See on selline ka piiratum operatsioon.“

Kannik rääkis, et sõjalise operatsiooni eesmärgiks oleks peatada Ukraina libisemine Läände ja kindlustada riigi allutamisega Venemaa suurriikliku ambitsiooni elluviimine. „Oleme ju president Vladimir Putini ja endise vene riigipea Dmitri Medvedevi artiklitest lugenud nende üldist ideoloogilist suhtumist Ukrainasse – jõuame selleni, et nende silmis pole ukraina rahvast sisuliselt olemas. See on katse varjata oma imperialistlikke ambitsioone. Venemaa juhtkond tajub tõenäoliselt, et Ukrainata pole neil sellise tõsise suurriigi staatuse saavutamine võimalik. Ja kui Ukraina libiseb üha rohkem nii kultuuriliselt, majanduslikult kui poliitiliselt Lääne poole, siis selle protsessi peatamine on suurem eesmärk.“

Küsimuse peale, milline on Ukraina suutlikkus uuele Vene rünnakule vastu hakata, vastas Kannik, et ekspertide arvamused lähevad siin lahku.

„Ukraina on sõjaliselt palju tugevam kui 2014. aastal. President Janokovõtši ametiajal kaitseväe areng seal seisis või toimus taandareng. Siis suutsid esimesena sõdima hakata vabatahtlike üksused, mitte Ukraina armee. Täna see olukord nii ei ole, Ukraina on arvestatava sõjaväe suurusega, kellel on ka arvestatava kvaliteediga tehnikat. Kuid teiselt poolt on Venemaa võimalused omakorda suuremad. Ja seega on erinevate ekspertide hinnangud läinud lahku. Mõned arvavad, et Ukraina suudab omakorda tekitada väga palju sõjalisi kahjusid, teised arvavad, et Ukraina võimekus on jätkuvalt üsna piiratud,“ märkis ekspert.

„Eks ka venelaste jaoks ole risk minna tõsise suure sõjalise operatsiooniga Ukraina vastu. On selge, et sõja alguses üritab Ukraina vastu hakata nii palju, kui nad suudavad. Ja kui see toob kaasa arvestatavad kaotused Vene poolel, siis sellest kujuneb probleem Vene poolele.“

Saate lõpus andis Kannik ka hinnangu, millises ajaraamis võiks operatsioon Ukraina kliimat arvestades siis alata. Ta pani n-ö oma näpu järgmise paari nädala peale. „Ukraina maastikku ja kliimat tundvad inimesed ütlevad, et hea sõjapidamise aeg lõppeb ikkagi märtsikuuga ära. Tänavune talv on olnud keskmisest soojem, seega võib see aeg veel lühem olla. Ma arvan, et operatsiooni alustamiseks, eeldusel, et see ei saa läbi kahe kolme päeva jooksul, on ülim aeg nädala paari jooksul. Seega see aeg jõuab kätte, kui nad teevad seda enne maikuud, mil on taas võimalik operatsioone läbi viia. Märts ja aprill on liiga pehme maastikuga ajad,“ ütles Kannik.

Saates on juttu ka veel sellest, mida sõja puhkemine võiks ka meie regioonile tähendada. Mida peaksime sel puhul ette võtma ning kas meil tuleks arvestada ka ohuga, et püütakse paralleelselt Ukraina pitsitamisega tuua meie piiride lähedusse või isegi piiridele endile mingeid ekstsesse, nagu toimus Leedu-Poola piiridel.