Eriolukorraplaan näeb ette tuhandete sõdurite ja täiendava varustuse juurdetoomist Poolasse, Eestisse, Lätti ning Leetu. NATO Ida-Euroopa lahinguüksustes on praegu kokku ligi 5000 sõdurit. Arutatud on ka täiendavate hävitajate toomist piirkonda ning sõjalaevade toomist Läänemerele ja Mustale merele. Lisaks võidakse täiendavaid vägesid tuua juurde Rumeenias asuvasse rahvusvahelisse brigaadi, kus praegu on 5000 sõdurit, vahendab The Times.
Reedel vahendasid Suurbritannia meediaväljaanded, et ka Ühendkuningriikide kaitseministeeriumis käivad arutelud sadade täiendavate sõdurite juurdetoomiseks Baltikumi. Suurbritannial on Eestis praegu 830 sõjaväelast, tankid, soomukid, iseliikuvad suurtükid, õhutõrjerelvad, luurevahendid ja inseneriväelased. Lahingugrupi koosseisus on kokku 1200 sõjaväelast. Poola võõrustab 140 Briti sõdurit ja umbes sada Briti sõdurit on praegu Ukrainas.
Peaminister Kaja Kallas kinnitas reedeses videointervjuus Reutersile, et liitlastega arutatakse plaane heidutusmeetmena lisavägede toomiseks Eestisse.
Varuplaanid rakenduksid NATO ühisel otsusel. Eile sõnas NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et rünnaku korral ollakse vastavat otsust valmis kiirelt vastu võtma.
Pidev valmisolek võimalikule agressioonile vastamiseks on kahel NATO kiirreageerimisüksusel, millest ühes on 40 000 ja teises 20 000 sõdurit.
NATO väeüksused toodi Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse 2014. aastal pärast seda, kui Venemaa annekteeris Krimmi.
