KAART | Eestis paikneb pea 1400 NATO sõdurit. Peaminister palus USA-l seda numbrit suurendada: "Suurim heidutus venelastele on Ameerika lipp."
(283)
Peaminister toonitas, et NATO peaks tugevdama oma idatiiba Eestis, Lätis ja Leedus igal juhul - hoolimata sellest, kas Venemaa tungib Ukrainasse või mitte. Kallas sõnas, et Eesti soovib täna näha meie regioonis suuri liitlasi.
"Suurim heidutus on see, et teil on suured sõbrad. Koolikiusaja ei kiusa sind, kui sul on tugevad ja suured sõbrad, sama lugu on heidutusega. Suurim heidutus Venemaale on Ameerika lipp," ütles Kallas, kutsudes üles ameeriklasi sedasi Eesti riigikaitses oma kohalolekuga kaasa lööma.
Ta märkis, et praegune julgeolekuprobleem on igakülgselt Venemaa enese tekitatud. Seetõttu on julged nõudmised NATO-le venelaste poolt tema sõnutsi ennekuulmatud.
"Mida peaksid lääs ja NATO pakkuma Venemaale olukorra lahendamiseks? See küsimus on juba iseenesest lõks. NATO pole seda olukorda loonud. Ainus, kes saab olukorra eskaleerumist vältida, on Venemaa," sõnas peaminister.
Kallas väljendas Financial Times'ile antud intervjuus usku NATO ja lääne ühtsuse osas. Seda hoolimata Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macron'i hiljutisest üleskutsest minna Euroopa riikidel omaette Venemaaga dialoogi looma.
"Meil võib taktika osas olla erinevaid ideid," ütles Kallas, kuid Macron oli tema sõnutsi "truult euroopalik”. Tema silmis on Euroopa vastus Moskva suhtes olnud ühtne.
Praegust vägede paigutust Eestis juhivad Briti väed ühes taanlaste ja prantslastega; Kanada juhib pataljoni Lätis, Saksamaa Leedus, USA aga Poolas.
"Tahame igal juhul näha NATO idatiiva tugevnemist - mitte ainult sel juhul, kui venelased Ukrainasse tungivad. Oleme seda eesmärki pikka aega taga ajanud,” tõdes Kallas, et USA kohalolek Balti regioonis on juba pikemat aega oodatud areng.
Nagu täna selgeks sai, on Bideni administratsioonis käimas arutelud Ida-Euroopas (sealhulgas Baltikumis) oma kohaloleku tugevdamisest. Anonüümse allika sõnutsi käib jutt 1000 kuni 5000 sõjaväelase lisamisest praeguse julgeolekuolukorra taustal. Ent kui Venemaa tegevus peaks Ukrainas eskaleeruma, võib jutt käia juba kümme korda suurematest numbritest.
Arutelu NATO-ga käib
Millised võivad numbrilised suurusjärgud olla Eestis?
Kaitseministeeriumist märgiti, et Bideni administratsiooni arutelude taustal ei saa nad detaile avalikkusele edastada.
"Ameerika Ühendriikide toetus meie piirkonnale on praeguses julgeolekuolukorras kahtlemata äärmiselt oluline, Ühendriikide senisest suurem kohalolek on meie pikaaegne ambitsioon ja Eesti kindlasti toetab selleks ettevõetavaid samme. Konsultatsioonid ja suhtlus NATO-s ja liitlastega nendel teemadel toimub pidevalt, aga täpsemaid samme või suurusjärke me praegu avalikkuses kommenteerida ei saa," märkis kaitseministeeriumi pressiesindaja Roland Murof.
Eesti räägib Ameerika Ühendriikidega meie kaitselahendi toetusest ja sellest, milliste sõjaliste võimetega Ameerika Ühendriigid võiksid seda toetada. Arutatakse sellehulgas erinevate võimete siirmist regiooni õppuste käigus," lisas Murof hiljem.
Liitlasväed paiknevad Eestis peamiselt Tapal ja Ämaris. Esimeses viibib umbkaudu 1200-pealine kooslus, millesse on panustatud nii Suurbritannia, Taani kui ka Prantsusmaa poolt; teises aga umbes 200-pealine kontingent, mille kohalolusse on täiel määral panustanud Belgia. Lisaks roteeruvad Eestis ka USA eriväelased.
