Stoltenberg: austame Rootsi ja Soome tugevat ning iseseisvat kaitsepoliitikat

NATO peasekretär tunnustas muu hulgas ka Rootsi otsust suurendada sõjalist valmisolekut Gotlandil.

Esmaspäeval kohtusid Soome ning Rootsi välisministrid Pekka Haavisto ja Ann Linde Brüsselis NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga. Kohtumisel arutati olukorda Ukrainas ning kinnitati Soome ja Rootsi varem esitatud seisukohti seoses Venemaa nõudmistega NATO-le.

“On väga oluline, et oleksime kaasatud ning midagi ei otsustataks üle meie peade,” sõnas Soome välisminister eilsel pressikonverentsil. Soome ja Rootsi peamiseks murekohaks on Venemaa nõue peatada NATO edasine laienemine, sest see muudaks Ukraina ja Gruusia kõrval ahtamaks ka Põhjamaade valikuvõimalusi.

Stoltenberg on samas korduvalt rõhutanud, et allianssi jaoks on Venemaa esitatud ultimaatum vastuvõetamatu. “Me seisame tugevalt selle eest, et igal riigil oleks võimalik NATO-ga liitumine ise otsustada. NATO uks jääb avatuks. Oma valikute tegemine on vaid Soome ja Rootsi, mitte Venemaa ega kellegi teise asi,” sõnas Stoltenberg.

Ta lisas, et NATO ei mõista hukka Soome ja Rootsi senist otsust NATO-ga mitte liituda, ning et Soome ja Rootsi on NATO kõige lähedasemad koostööpartnerid. “Kuigi NATO teeb Soome ja Rootsiga tihedat koostööd, austame me ka teie tugevat ja iseseisvat kaitsepoliitikat,” kinnitas Stoltenberg.

NATO peasekretär kiitis muu hulgas Rootsi kiiret reageerimist Vene agressioonile. “See on strateegiliselt oluline kogu Läänemere regiooni jaoks,” tunnustas ta Rootsi hiljutist otsust suurendada sõjalist valmisolekut Gotlandi saarel.

Rootsi välisminister Ann Linde toonitas, et säiliv valikuvabadus on nende jaoks üks olulisemaid väärtusi. “Igal riigil on oma nägemus sellest, kuidas oma rahvast sõja eest hoida ning riigis rahu säilitada. Meie pikaaegne kogemus seista väljaspool sõjalisi organisatsioone on meie jaoks seni hästi toiminud, ja seda isegi väga keerulistes situatsioonides. Sellepärast oleme veendunud, et see toimib hästi ka edaspidi,” sõnas Ann Linde.

Lavrov võttis nõudmised tagasi?

Soome president Sauli Niinistö tõlgendas 19. jaanuaril Saksa ajalehele Die Zeit antud intervjuus asja nii, et Venemaa välisminister Sergei Lavrov on NATO mittelaienemise nõudmise Soome ja Rootsi osas tagasi võtnud.

„Jutt on meie rahvusliku suveräänsuse tuumikust. See võib kõlada endastmõistetavalt: me tahame saada ise otsustada, kas me astume julgeolekuallianssi. Venemaa detsembrikuise nõudmise läbi, et tulevased NATO-sse astumised tuleks kategooriliselt välistada, on see suveräänsus kahtluse alla seotud. Kummalisel kombel on välisminister Lavrov selle, mis puutub Soomesse ja Rootsisse, tagasi võtnud," sõnas Niinistö hiljuti Die Zeitile.

Eile küsiti selle kohta kommentaari ka NATO peasekretärilt Jens Stoltenbergilt: „Peasekretär Stoltenberg, kas jagate president Niinistö tõlgendust, et Venemaa on loobunud oma nõudmistest Soome ja Rootsi NATO liikmelisuse osas?”

„Me oleme näinud, mida nad on pakkunud NATO ja Venemaa vaheliseks juriidiliselt siduvaks lepinguks. Selles öeldakse selgelt, et NATO ei tohiks enam laieneda. Selle põhjal on selge, mida Venemaa on nõudnud. Me oleme valmis Venemaaga maha istuma ja vestlema, aga me ei ole valmis pidama läbirääkimisi Euroopa julgeoleku tuumikküsimuste üle,” vastas Stoltenberg.