"Seda, mida Venemaa teeb, võib võrrelda Müncheniga 1938. aastal," viitas Stoicescu sobingule, mille raames üritas Natsi-Saksamaa hirmus elanud lääneriikide eliit müüa Adolf Hitlerile rahu, pakkudes III reich'ile sakslastega asustatud tükki Tšehhoslovakkiast. "Loodavad, et peaminister Chamberlain ja Daladier tulevad hirmunult kohale, pakuvad Slovakkiat Hitlerile, et isu rahuldada. Teame, et isu ei saanud täis – järgnes sõda."

1x
1x
  • 0.25
  • 0.5
  • 0.75
  • 1
  • 1.25
  • 1.5
  • 2
00:00

Ajalooline võrdlus peab paika tema silmis seda enam, et Venemaa president Vladimir Putin on tema sõnutsi juba Natsi-Saksamaaga sarnaseid paralleele praeguse Venemaa olukorraga juba tõmmanud.

Teatud ajaloolised paralleelid on ehmatavad.

"Kui Euroopa kordab seda poliitikat, siis nähes, kuidas Venemaa käitub, astume sama rada pidi nagu üle 80 aasta tagasi," sõnas Stoicescu. "Teatud ajaloolised paralleelid on ehmatavad."

Mis puudutab konkreetselt Ukrainas toimuvat, peab Stoicescu konflikti toimumise tõenäosust suureks – täpsemalt 50-50.

"Kui nad on juba nii kaugele läinud, siis see näitab, et nad tahavad midagi tõsist teha ja saavutada. See ka nende enda jaoks tõehetk," märkis Stoicescu.

Siinkohal on aga ajastus tema silmis kriitilise tähtsusega – kellaseieri tiksumine mängib Ukraina kasuks, Venemaa kahjuks. "Risk on väga suur, see on nagu Vene rulett," kirjeldas Stoicescu venelaste endi seisu agressioonieelses olukorras. "Tõenäosus end mitte maha lasta on äärmiselt väike."

Tugi võib kiiresti ära kukkuda

Mis on sellises olukorras Venemaa tagatiseks?

Stoicescu usub, et venelased tunnevad enese selja taga hiinlaste jõuõlga – selline narratiiv on ka hiljuti idanaabrite meediast läbi käinud. "Väga tähtis saab olema 4. veebruar, kui olümpiamängud avatakse. Kavas on Xi Jinpingi ja Vladimir Putini kohtumine. Tuleb näha, mis tunnetega Putin tagasi tuleb."

Hiina toetust ei saa aga tema sõnutsi sajaprotsendiliselt julgustavana võtta. Toetav hiinlane võib Ukraina operatsiooni luhtudes venelastele noa selga lüüa.

"Kui Venemaa peaks põruma selles uues kohutavas avantüüris läänes ja Putin arvab, et ainult tema on see osav pragmaatik, kes oskab võimalusi ruttu enda kasuks ära kasutada, siis hiinlased on ka üht-teist õppinud," märkis Stoicescu. "Suurim oht Venemaale on Kesk-Aasia äralibisemine. Aga mõeldav on ka see, mis puudutab Kaug-Ida – alasid, mis kuulusid kunagi Hiinale."

Ent kui võtta agressioon Ukraina suunas, siis miks liitus Valgevene Putini provokatsiooniga? Millise stsenaariumi alla Stoicescu Ukrainas toimuva puhul raha paneks? Ning kuidas see kõik end Eesti julgeolekutasandile ümber tõlgib? Euroopa julgeolekupuntrast saab pikemalt kuulata juba erisaatest endast.

2008. aasta ebaõnnestumine

Eetriajast jäi välja hulk huvitavaid mõttekilde.

Näiteks tõi Stoicescu Vene-Ukraina arengute kontekstis esile veel ühe intrigeeriva ajaloolise paralleeli: täpsemalt 2008. aastal Gruusias toimunu.

"Kui tõin paralleele, mille Putin ise tõmbas Natsi-Saksamaaga peale II maailmasõda, siis veel hirmsamgi paralleel on aastaga 2008, mil 1) toimusid Pekingis olümpiamängud; 2) Prantsusmaa oli Euroopa Liidu eesistujariik; 3) president Sarkozy oli väga aktiivne, lendas ringi, käis Tbilisis 6-punktilise rahuplaaniga," ütles Stoicescu.

Aastal 2022 on samuti 1) Pekingis toimumas olümpiamängud; 2) Prantsusmaa Euroopa Liidu eesistujariik; 3) Prantsusmaa president (Emmanuel Macron) omakäeliselt arendamas välja lisaks Normandia formaadile ka omapäist katsetust Venemaa ja Ukrainaga diplomaatilisi läbirääkimisi pidada.

"Tundub, nagu korduks jälle [see], mis oli 14 aastat tagasi. Väga loodan, et mitte," viitas Stoicescu Gruusias toimuvale.

Putinist saab luuser?

Hetkel on Ukraina tema silmis kindlasti paremas seisus kui aastal 2014 – võitlusvalmis ukrainlased on Stoicescu sõnutsi Venemaa jaoks palju suurem heidutusfaktor kui NATO. Sanktsioonid ja muud pehmemad meetmed läänemaailma poolt ei loe Venemaale pikemas plaanis üldse nii palju, kui see, et Ukraina on valmis end agressiooni korral pädevalt kaitsma.

"Kui nad tunneks, et Ukraina alistuks, läheks nad kõhklemata," sõnas Stoicescu.

Miks aga säärane agressioon? Ja miks just nüüd?

Teadur oletas, et Putinil võib olla kiire oma pärandi ajalooraamatutesse kinnitamisega. On ju Venemaa valitseja suurteks eeskujudeks Ivan Julm ja Stalin. Nikolai II, Gorbatšov ja Jeltsin seevastu antikangelased, luuserid.

Putinist võib vabalt saada ka luuser, kui ta sellest konfrontatsioonist võitjana välja ei tule.

"Temast võib vabalt saada ka luuser, kui sellest konfrontatsioonist võitjana välja ei tule," märkis Stoicescu. "Mis muu oleks see ajend, miks nüüd ja nii kiiresti vaja forsseerida asju, nagu nad praegu teevad, kui see, et Putin on suremas (andke andeks (koputab lauale – toim))? Või mis see põhjus on, et nüüd ja kiiresti vaja asju tervikuna lahendada?"

Stoicescu tõdes, et mõistagi võib kulisside taga käiv mäng kätkeda eneses hoopis teistsuguseid põhjuseid.

"Mida arutavad omavahel Venemaa ja Hiina? On oht, et Hiina võib peale olümpiat korraldada midagi omalt poolt näiteks Taiwanis. Äkki lepivad nad omavahel kokku, kuidas tegutseda USA vastu kahel frondil korraga?" oletas Stoicescu. "Kõik variandid on laual. Ainult, et valearvestuse tegemise risk on väga suur."

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena