Rohe kohvik ei sündinud vaid taimetoidumoe tuules

Balti jaama katab paks lumetekk ning õhk on valgetest helvestest paks, kuid see on üks parimatest ilmadest, mille käest astuda sooja kohvikusse ning siis jääda läbi akna ja lumesaju kauguses valgustatud Toompead vaatama. Kuid täna ei kohvita ma Rohe Kohvikus üksi, vaid asun koos Siimuga, kohviku ühe asutajaga, selle armsa lokaali ja taimetoidu üle mõtteid veeretama.

Kust siis tekkis üldse mõte kohvikut teha?

Kõik sai alguse nii umbes seitsme aasta eest, kui võtsin vastuse otsuse hakata taimetoitlaseks. Ma olin pikka aega olnud usin kohvikukülastaja ja väga nautisin seda kultuuri, kuid siis tekkis tunne, et on aeg ise kätt proovida. Kui ma nüüd meenutan, siis lõplik otsus sai vastu võetud Amsterdamis. Me läksime sealt seltskonnaga lennuki peale ja kui Tallinnas maandusime, siis oligi kogu kontseptsioon paigas. Edasi arenes kõik juba täiesti orgaaniliselt ja asjad langesid ise väga kenasti paika.

Kas oled kuskilt inspiratsiooni ka saanud? Näiteks lapsepõlve kohvikuelamustest või mõnest eelmisel kümnendil avatud restoranist, mis taimetoidu fookusesse võttis?

No lapsepõlve aegadest mäletan ma seda Kaubamaja vastas olevat kohvikut, Energia võis selle nimi olla, see peaks praegu veel ka alles olema. See oli väga kohviku mõistes klassikaline kogemus, ehk kartulisalat klaaspeekris, must leib kõrvale ja klaas mahla, kuid hästi meeldiv mälestus siiski. Aga lähiminevikust, väga sügava mulje jättis mulle restoran ÖÖ, nemad suutsid heas mõttes taimetoiduga ülbitseda. Hea näide sellest oleks nende seitsmekäiguline jõuluõhtusöök, et midagi sellist ikka igaüks kokku panna ei suuda. Nad muidugi kahjuks läksid kinni mõnda aega tagasi. Aga kindlasti väärivad märkimist veel Fotografiska, Lendav Taldrik, Kringel, eks neid häid kohti ole muidugi palju ka, nad kõik panustavad sellisesse suuremasse ideesse ja kuuluvad kogukonda.

Ja mis see idee või kogukond sinu jaoks on? Kas see piirdub ainult toiduga, või on selles midagi rohkemat?

Minu jaoks on taimetoit rohkem kui lihtsalt trend, sest trendid tulevad ja lähevad, aga taimetoidu valik käib üldiselt käsikäes selliste väärtustega nagu hoolimine keskkonnast, jätkusuutlikkus, tähelepanu tervisele. See avaldub juba näiteks selles, et kui meil uusi töötajaid vaja on, siis need inimesed, kes tahavad sellest keskkonnast osa olla, leiavad ise ühel või teisel viisil tee meie juurde. Ja me saame kõik väga hästi läbi. See nüüd loomulikult ei tähenda, et ma kedagi hukka mõistaks, igaüks sööb ja mõtleb, mida soovib, kuid ma väga julgustan kõiki andma taimetoidule võimalust, sest täna on tavainimene näiteks täiesti võimalik ära petta taimse tootega.

Seega taimetoit suudab asendada liha juba nii, et inimene ei suuda vahet teha? Leidub ka teie menüüs toite, mis seda suudavad?

Absoluutselt, meie praegu üks kõige populaarsem roog on Teriyaki Tšikin ja seda on proovinud mitmed, kes on täiesti veendunud, et tegemist on ikkagi lihaga. Mul peres näiteks ka on suurem osa seltskonda hakanud taimsete toitude osakaalu suurendama, isa veel mitte nii väga, aga teda on mul ka mitmel korral õnnestunud ninapidi vedada liha asendajaga. Nüüd on sellised asendustooted ikkagi midagi hoopis muud kui näiteks seitse aastat tagasi. Lõpuks aga peitub suurem osa toidukogemusest ikkagi töötluses, liha ju ka maitsestatakse ja marineeritakse ning alles siis küpsetatakse, keedetakse või praetakse. Maitsestamata liha ei ole mingi eriline maitseelamus.

Kas sul on ka olnud olukordi, kus olude sunnil ei ole sul olnud taimetoidule ligipääsu? Mis sa siis teinud oled?

Jah, ma olin suvel paar kuud haiglas ja kohalik menüü taimset toiduvarianti ei pakkunudki. See oli minu jaoks küllaltki suur üllatus. Õnneks päästis mind väga abivalmis personal, kes võimaldas mul Woltist endale süüa tellida haigla 12. korrusele, seega kokkuvõttes ei pidanud palju muretsema. Aga ma usun, et see on aja küsimus, millal taimetoit jõuab nii haiglatesse kui ka koolidesse, sest nõudlus taimse toidu kui alternatiivi järele kasvab kindlasti iga aastaga.

Me oleme nüüd päris palju rääkinud toidust. Millega sa veel enda vaba aega sisustad, kui seda kohviku pidamise kõrvalt üle jääb?

Enne kohviku avamist olin ma suur filmivaataja, aastas sai keskmiselt kolmsada filmi vaadatud. Nüüd muidugi nii palju enam ei jõua, aga vahepeal muidugi võtan aega selle jaoks. PÖFF on näiteks mulle üks tähtis sündmus aastas ja ma olin kunagi seal logistikas tööl ka, peamiselt just seepärast, et tasuta filme vaadata ja minu meelest illustreerib ka PÖFF väga kenasti selle ühtse kogukonna ideed, mida me taimetoidu juures oleme märganud. Minu meelest on hästi tänuväärt, et PÖFF laseb enda töötajatel tasuta filme vaadata, see võimaldab vahetult kogeda seda, mille nimel on pikalt tööd tehtud ja vaeva nähtud, see kõik on seda kuhjaga väärt.

Millised on ootused, lootused ja mõtted tuleviku osas?

Noh, mis siin salata, eks me kõik ootame koroona lõppu, et see ei ole kellelegi lihtne aeg olnud, meil siin selline kena vaade Toompeale ka, et loodame parimat. Mis veel muidugi väga suurt ootusõhinat tekitab, on idee või projekt teha sellest vanast bussipargist roheala, mis hakkab ühendama vanalinna merega. See tähendab ka siit selle võrdlemisi närvilise autoliikluse taandumist. Et kindlasti on huvitav näha, kuidas see kuju hakkab võtma. Aga muidu loodame, et inimesed armastavad meie toitu ja avastavad ka enda jaoks, kui palju vahvat ja maitsvat taimetoit pakkuda võib.