Pariisis Élysée palees toimunud läbirääkimised olid esimesed alates 2019. aastast ja samuti esimesed pärast seda, kui Venemaa hakkas oma vägesid Ukraina piirile koondama, vahendab Deutsche Welle.
Kohtumine kestis üle kaheksa tunni.
Kremli esindaja Dmitri Kozak ütles, et läbirääkimised ei olnud lihtsad, aga ühes asjas oldi ühel meelel: „Vaatamata kõigile erimeelsustele tõlgendustes leppisime me kokku, et relvarahu tuleb säilitada kõigi osapoolte poolt vastavalt kokkulepetele.”
Kozak viitas Minski kokkulepetele, mis sõlmiti Normandia formaadis läbirääkimiste tulemusena 2014. ja 2015. aastal.
Ukraina presidendi büroo ülem Andri Jermak nimetas Normandia formaadis kohtumiste taasalgamist positiivseks signaaliks, vahendab UNIAN.
„Täna toimus väga sisuline, keeruline jutuajamine, selle „audit”, mis meil tänaseks olemas on, nii Minski kokkulepete kui ka Normandia formaadi liidrite 2019. aasta kokkulepete „audit”. Lepiti kokku lõppkommünikees,” teatas Jermak.
Jermaki sõnul oli kohtumise peamine tulemus püsiva relvarahurežiimi toetamine kõigi osapoolte poolt.
Jermak rõhutas, et Ukraina on valmis läbirääkimisteks ja kohtumisteks 24/7, sest talle on sõja lõpetamine ja territooriumide tagasisaamine ning praegu lisaks pingete leevendamine ja olukorra deeskaleerimine piiridel väga tähtis.
Samas kinnitas Jermak, et mingeid otseläbirääkimisi „Donetski rahvavabariigi” ja „Luganski rahvavabariigi” esindajatega ei ole toimunud ega tule.
Esindajad „toetavad relvarahu tingimusteta austamist ja 2020. aasta 22. juuli relvarahu tugevdamise meetmetest täielikku kinnipidamist vaatamata erimeelsustele ja muudele Minski kokkulepete täitmisega seotud küsimustele”, teatas Prantsusmaa presidendiadministratsioon Élysée palee.
Élysée palee teatel leppisid osapooled kokku kohtumises edasiseks dialoogiks kahe nädala pärast Berliinis.
„Me loodame, et meie kolleegid on mõistnud meie argumente ja et kahe nädala pärast saavutame me tulemusi,” ütles Kozak.