Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts: ettevõtlike inimesteta arenevat ja edukat riiki ei ehita

Ettevõtlusõppe eesmärk on kujundada noori, kes tahavad ja oskavad oma ideid teoks teha. Kõigist ei pea saama ettevõtjaid, kuid ettevõtliku inimese mõtteviis on tähtis igas valdkonnas. Küsisime Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi käest, kuidas õpetada noori ettevõtlikuks ning kuidas peaksid kool ja ettevõtjad ühise eesmärgi nimel koostööd tegema.

Kaubanduskoda kutsus aastaid tagasi ellu ettevõtlusõppe mõttekoja ja oli ka eestvedaja ettevõtlusõppe kava „Olen ettevõtlik!“ koostamisel. Miks seda tehti?

Ettevõtlusõppe edendamise kava „Olen ettevõtlik!“ võib pidada üheks teerajajaks praegustele programmidele ja tegevustele, mis ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppega süsteemselt tegelevad. Kava ettevalmistused algasid 2006. aastal kui kaubanduskoja eestvõttel tuli kokku laiapõhjaline töörühm, et mõelda läbi, mida ettevõtlikkus täpselt tähendab ja mida tuleks teha, et meie noored oleksid ettevõtlikumad.

Kõigist ei pea saama ettevõtjat, kuid ettevõtlikkus isikuomadusena on kõikjal vajalik. Seda võib pidada ka eduka riigi alustalaks ning seetõttu on ettevõtliku mõtteviisi ja ettevõtlikkust toetava haridussüsteemi arendamine kaubanduskoja jaoks alati väga tähtis olnud. Ilma ettevõtlike inimesteta arenevat ja edukat riiki ei ehita.

Viie aastaga on ettevõtlusõpe levinud 63%-ni koolidest ehk seda rakendab täna 363 kooli. Kuidas julgustada koole, mis veel võrgustikus ei ole, ettevõtlusõpet rakendama?

Kooli eesmärk on valmistada ette tulevikus iseseisvalt hakkamasaavad elluastujaid. Ettevõtlusõpe aitab noortel paremini aru saada, mida tähendab töö, vastutus, iseseisvus ja koostöö. Loomulikult ei saa kogu vastutust vaid koolile panna, kuid vaieldamatult on seal toimuval väga suur mõju noore arengule. Mina koolijuhina püüaksin kasutada kõiki võimalusi, et lastele tuleviku jaoks parimat teadmist ja kogemust pakkuda ning ettevõtlusõpe ja õpilasfirmad või muud ettevõtliku kooli programmid aitavad seda saavutada. See, et täna rakendab ettevõtlusõpet juba 63% koolidest, on kindlasti väga suure töö tulemus ning kõik koolijuhid ja ettevõtlusõpetajad, kes seda on aidanud saavutada, väärivad tunnustust.

Tabasalu Gümnaasiumi direktor on öelnud, et edukas olemiseks peaks koolijuht lähenema koolile kui ärile. Kas koolidel on ettevõtlusest midagi õppida?

Nii kool, raamatukogu, meditsiinikeskus kui ka ettevõte on organisatsioonid ning teatud tegevus- ja toimimispõhimõtted on alati sarnased. Igal edukal ja areneval organisatsioonil on eesmärgid, mida juht peab püüdma saavutada. Erinevus on selles, et kui keskpärane ettevõte tõenäoliselt pikalt ei püsi ja omanikud asuvad varem või hiljem juhti välja vahetama, siis koolipidamisel on edukuse mõõdikuid rohkem ja sageli on need ka keerukamad. Elus on aga ikka nii, et mida mõõdad, seda ka saad. Koolide juhtimises võiks seega püüda senisest rohkem kasutada juhtimis- ja tulemusmõõdikuid. Juba mõõdikute ja eesmärkide väljatöötamine on kooli jaoks arendav protsess.

Kuidas on tööturg aja jooksul muutunud, et ettevõtlusteadmised nüüd igale inimesele vajalikud on?

Ega aluspõhimõtted palju muutunud ei olegi. Avatud turumajanduslikus ja demokraatlikus ühiskonnas on oluline, et inimesed saaksid aru, kuidas protsessid toimuvad ning mida on vaja teha, et edukas olla. Igaüks vastutab ikka ise selle eest, kui hästi või halvasti ta hakkama saab.
Oma nõudmised on aga seadnud töö iseloomu muutumine. Üksluist liinitööd, kus inimene teeb päevast päeva üht operatsiooni, jääb järjest vähemaks ning asemele tulevad tööd, kus on oluline initsiatiivikus, loovus ja laiema pildi nägemine. Vähemaks jääb ka traditsioonilist tööandja ja töötaja alluvussuhet. Edukas töötaja on alati ka omamoodi tööandja ja ettevõtja. Üha kõrgemalt on hinnatud töötajad, kes mõtlevad, kuidas nad iseenda ja ettevõtte arengule kaasa aidata saaksid.

Kas ja kuidas aitab tööintervjuul tulevast töötajat tugev ettevõtlus- ja karjääriõppe taust?

Kindlasti tõstab tööandja jaoks tulevase töötaja väärtust mistahes kogemus, millest saab välja lugeda ettevõtlikkust ja vastutusvõimet. Ka vabatahtlik töö või kogukonnapraktika annavad kasuliku kogemuse ning tööandjad väärtustavad seda üha rohkem. Sageli peakski noor enda tutvustamisel just selliseid tegevusi välja tooma, sest reaalset töökogemust võib olla vähe.

Millist töötajat Te ise tööandajana otsite?

Ettevõtlusorganisatsiooni tegevjuhina otsin tulevastes kolleegides alati sära silmades ja ettevõtlikku hoiakut. Otsime esmalt inimest, kes kollektiivi sobiks ning alles siis oskuseid. Koostöö ja inimestevahelised head suhted on väga-väga olulised, ilma nendeta on arenevat organisatsiooni peaaegu võimatu ehitada.

Kas ettevõtlikud ja ettevõtlusteadmistega inimesed eristuvad kriisiolukordades kuidagi teistest?

Viimased kaks aastat on meid kõiki proovile pannud. Palju on neidki, kes on murdunud ja pole hakkama saanud. Ettevõtlikud inimesed on reeglina kohanemisvõimelisemad ja püüavad näha uusi võimalusi ka siis, kui nad ebaõnnestuvad. See on paljuski arendatav oskus ning selles mõttes on kindlasti ettevõtlusteadmiste ja -kogemustega inimestel kergem. Peamine, et ei tohi käega lüüa. Kui on raske mõtle läbi oma tugevused ja nõrkused. Võimalusel õpi midagi juurde. Kriiside ajal on ettevõtlusalased kursused, mida sageli riigi poolt ka tasuta pakutakse, alati väga populaarsed.

Mida loodate, et kriis õppeasutustele ja seeläbi ka noortele õpetas?

Kindlasti seda, et vajaduse korral peame olema võimelised tööd kiiresti ümber korraldama ning kasutama kõiki tänapäevaseid suhtlus- ja õppevõimalusi. Dünaamilisus on selliste olukordadega hakkamasaamiseks võtmetähtsusega. Kindlasti on koolide jaoks olnud suur proovikivi leida üles ka need õpilased, kes nii hästi uue olukorraga kohaneda ei suutnud, ning pakkuda neile individuaalset lähenemist. See on aga midagi, mis on oluline ka normaaloludes, et kool ei ühtlustaks, vaid arendaks noori maksimaalselt vastavalt igaühe võimetele ja potentsiaalile.

Ettevõtlus- ja karjääriõpe peaks olema praktiline. Endiselt leidub ettevõtjaid, kes ei näe oma rolli haridussüsteemi panustamisel, samas oodatakse koolidelt eluliste teadmiste ja oskustega noori. Mida teha, et koostöö oleks järjepidev ja mõlemale poolele kasulik?

Esmalt on vaja arusaama, et koostööks on alati vaja vähemalt kaht sellest huvitatud poolt, kuid nende kokkusaamiseks peab keegi võtma initsiatiivi ja tegema esimese sammu. Olen veendunud, et enamik ettevõtjaid leiavad aja ja võimaluse, et noortele oma kogemusi edasi anda, kui keegi neile selgitab, mida neilt oodatakse, ning aitab vajaduse korral kogu protsessi läbi mõelda. Ettevõtja ei ole pedagoog ning kõik ei ole sündinud loengut pidama ja esinema. Sageli tekibki sealt esmane takistus, sest koolis justkui eeldatakse, et ettevõtja saab etteantud kuupäeval ja kellaajal alati tulla ja särava esitluse teha. Ja kui sellise kutse peale ütleb ettevõtja, et kahjuks ei saa, siis öeldaksegi, et näe, ei taha koostööd teha. Väikese selgituse, toetamise või esitluseks vajalike suunavate küsimuste abil saaks selle tõrke enamasti eemaldada ja küllap leiab ka mõlemale sobiva aja, kui piisavalt ette planeerida. Usun, et koolijuhi üks roll võikski olla piirkonna ettevõtjatega suhtlemine ja kontakti hoidmine.

Ettevõtlus- ja karjääriõppe programm Edu ja Tegu toetab koole ettevõtlus- ja karjääriõppe rakendamisel, samuti Junior Achievement Eesti õpilasfirmade ja Ettevõtliku Kooli haridusprogrammiga liitumisel. Edu ja Tegu programmi viib Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu Haridus- ja Noorteamet.

Vaata lähemalt www.ettevõtlusõpe.ee.