USA ja Venemaa pidasid ÜRO julgeolekunõukogus maha tulise sõnalahingu. Vene saadik: Ukraina võib iseennast hävitada
(284)
"Olukord, millega Euroopas silmitsi seisame, on kiireloomuline ja ohtlik," ütles USA suursaadik Linda Thomas-Greenfield oma avasõnas. "Venemaa tegevus on otsene löök ÜRO põhikirja pihta."
Tema Vene kolleeg Vassili Nebenzja nimetas ameeriklasi aga provokaatoriteks, kes "kisuvad üles pingeid ja provotseerivad eskalatsiooni". Ta rõhutas, et Venemaal pole plaani Ukrainasse tungida.
"Te justkui juba taotleks seda," ütles Nebenzja Thomas-Greenfieldile otsa vaadates. "Sa tahad, et see juhtuks. Ootad, et see juhtuks, justkui tahaksid oma sõnad teoks teha."
Ameeriklaste palvel toimunud julgeolekunõukogu kohtumisel said nii USA kui Venemaa kõrgeimal tasemel võimaluse veenda maailma riike oma vaadetes Ukraina teemal. Ajaleht The New York Times kirjutab, et kohtumisel võis tajuda külma sõja aegset õhkkonda, mida saatis suurriikide vihane debatt, nagu aastakümneid tagasi pingelistel päevadel USA ja Nõukogude Liidu vahel.
Ukrainat ümbritsev kriis on väldanud juba alates 2014. aastast, mil Venemaa annekteeris naaberriigile kuuluva Krimmi poolsaare. Moskva alustas invasiooni pärast Venemaa-sõbraliku valitsuse tagandamist Kiievis.
Viimaste nädalate sündmused on viinud USA ja Venemaa suhted madalaimasse punkti pärast külma sõda. Venemaa on saatnud Ukraina piiri äärde üle 100 000 sõjaväelase ning president Vladimir Putin nõuab, et NATO ei võtaks Ukrainat eales oma liikmeks. Ühtlasi nõuab Kreml vägede lahkumist teistest Venemaa naaberriikidest, sh Baltimaadest – seda kõike osana oma jõupingutustest kaitsta ja laiendada Venemaa mõjusfääri Ida-Euroopas.
USA riigipea Joe Bideni administratsioon on lubanud vastata Venemaa sissetungile Ukrainasse karmide majandussanktsioonidega.
Julgeolekunõukogu eilne istung kestis kokku kaks tundi, jõudmata ootuspäraselt mitte ühegi tulemuseni. Vene saadik lahkus istungilt juba enne selle lõppu. Thomas-Greenfield ütles hiljem, et venelased "ei andnud meile vastuseid, mida lootsime saada".
Valge Maja nimetas kohtumise järel ÜRO julgeolekunõukogu siiski oluliseks kohaks, kus näidata USA ja liitlaste valmisolekut Venemaale vastu astuda.
"Kui Venemaa suhtub siiralt meie julgeolekuprobleemide lahendamisse dialoogi kaudu, jätkavad USA ning meie liitlased ja partnerid sellega heas usus," ütles president Biden pressiteate vahendusel. "Kui Venemaa otsustab aga diplomaatiast loobuda ja Ukrainat rünnata, kannab Kreml vastutust ning riiki ootavad ees kiired ja rasked tagajärjed."
Vladimir Putin, kes pole detsembrist saadik Ukrainast avalikult rääkinud, jätkas vaikimist.
USA suursaadik Thomas-Greenfield ütles kohtumisel muu seas, et Vene vägede koondamine Ukraina piiridele peegeldab "agressioonimustri eskaleerumist, mida oleme ikka ja jälle Venemaa poolt näinud". "Juhul, kui venelased Ukrainasse tungivad, ei saa keegi meist öelda, et me ei näinud seda juhtumas," nentis ta.
Vene suursaadik Nebenzja aga märkis, et Venemaa soovib rahu. Ta süüdistas USA-d ja selle lääneliitlasi võltskriisi tekitamises, nõrgestamaks Moskvat ja löömaks kiilu Venemaa ja Ukraina vahele.
Ta lisas, et USA oli ka võimupöörde taga, mis viis 2014. aastal Ukrainas pukist Moskva-meelse juhtkonna ning seadis sisse "natsionalistid, radikaalid, russofoobid ja sulaselged natsid". Ühtlasi süüdistas Nebenzja oma Ameerika kolleegi "segaste süüdistuste esitamises ilma konkreetsete faktideta".
Oma pöördumise lõpetas Venemaa esindaja hoiatusega.
"Kui meie läänepartnerid sunnivad Kiievit saboteerima Minski kokkuleppeid, mida Ukraina... vabatahtlikult teeb, siis võib see lõppeda Kiievi jaoks kõige halvemal viisil," ütles Nebenzja. "Ja mitte sellepärast, et keegi oleks selle hävitanud, vaid sellepärast, et see hävitaks iseenda ning sellega pole Venemaal juba mingit pistmist."
