Vladimir Svet: tänavuse talve näitel vajavad vanad lepingud ja riigis kehtiv talvehoolduse kord ülevaatamist
(64)
Kuidas lumekoristust Tallinnas organiseeritakse?
Vastavalt ametkondade vahelisele tööjaotusele korraldab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet riigihanke korras tänavakoristusettevõtetega sõlmitud lepingute kaudu ühistranspordiga kaetud tänavate sõiduteede, kõnniteede, jalgratta- ja jalgteede, parklate, treppide, ühissõidukite peatuste, sildade ja viaduktide, tunnelite, prügikastide ja muude teerajatiste aastaringset hooldamist.
Linnaosavalitsused korraldavad kõrvaltänavate, elamukvartalite sees asuvate teede ja kõnniteede talihooldustöid läbi riigihanke korras sõlmitud lepingute. Erakinnistute omanikud vastutavad oma kinnistute ja sõiduteede vahele jäävate kõnniteede koristamise eest. Seda tehakse kas kojameeste või haldusfirmade abil, mõnel juhul teevad seda kinnistu elanikud ise.
Kuidas on lood kõnniteedega?
Kõnniteede koristamise eest on vastutus pandud tulenevalt Ehitusseadustikus (§ 97 lg 6) külgnevate kinnistute omanikele. Linn hooldab kõiki rattateid ja kõnniteid kohtades, kus kinnistud kuuluvad linnale või parkidega külgnevatel aladel ning suure osa magistraaltänavate ääres asuvaid kõnniteid. Lisaks teostab Kadrioru Pargi koristusüksus kesklinnas suurema kasutusega kõnniteedel lume-ja libedusetõrjet. Ka linnas asuvad ministeeriumid ja teised riigiasutused, kauplused, suured ostukeskused jne peavad talihooldustööde korraldamisel juhinduma ehitusseadustikust ja heakorraeeskirjast.
Milline lumekoristusteenuse ostmise skeem välja näeb? Kas ja mis ettevõte on alaline partner ning milline võimekus neil Tallinnas sätestatud on?
Sõlmitud lepingutes on teenusele kehtivad nõuded, ameti lepingud on sõlmitud 7 aastaks. Partneriteks on Eesti Keskkonnateenused AS, Tänavapuhastuse AS, Tallinna Kommunaalteenused OÜ. Ettevõtete võimekus peab tagama teedele kehtestatud seisundinõuete täitmise mistahes ilmastikutingimustes. Seisundinõuded on ettenähtud vastavas majandus- ja taristuministri määruses.
Milline skeem rakendub siis, kui tegemist on ekstreemsete ilmastikuoludega? Kuidas sellisel juhul lisatööjõuddu organiseeritakse?
Ekstreemsete olude korras on lepingupartneritel kohustus kaasata lisajõudu, et tulla toime hooldustsüklite täitmiseks vajalikus ajaühikus. Lisatööjõu vajadust hindavad partnerid vastavalt ilmaennustustele ja eeldatavale töömahule, lepingu kohaselt kasutatakse rasketes ilmaoludes alltöövõtjaid peamiselt tänavatelt lume äraveol ning sajujärgselt ülekäikude ja ühistranspordipeatuste lumest puhastamisel. Mõistagi püüame ekstreemsete ilmastikuolude puhul hoiatada meie partnereid ja avalikkust ette ning tugevdame järelevalvet.
Kas ja milliseid murekohti näeb Tallinn oma lumekoristust puudutavas lähenemises?
Praegune talv näitab ilmekalt, et vanad lepingud ja riigis kehtiv talvehoolduse kord vajaksid ülevaatamist.
Esiteks: vaja on vaadata üle n-ö lapiteki süsteem, kus ühe tänava kõnniteed hooldavad kümned erinevad firmad/kojamehed. Siin on kaks võimalust – kas kõnniteede hooldamise kohustus antakse kohalikele omavalitsustele ja riik kompenseerib kulusid (Tallinna puhul ca 17 miljonit eurot) või siis luuakse jäätmeveoga sarnane süsteem, kus kohalik omavalitsus viiks asumipõhiselt kõnniteede koristamise hankeid ja nende hanke võitjaga sõlmiksid lepingud kinnistute omanikud ja kohalik omavalitsus vastavalt sellele, kes praegu milliseid kõnniteid hooldab.
Teiseks probleemiks on väga intensiivsed lumesajud, kui paari päevaga sajab maha mõne talvekuu lumekogus. Sellisel juhul vajame oluliselt intensiivsemat lumeväljavedu, kuna lume ladustamiseks paljudel kitsastel tänavatel lihtsalt pole ruumi. See mõistagi nõuab samuti lisarahastust ja praegu viimast aastat kehtivate hoolduslepingute uuendamist. Järgmisele talvele peaksime vastu minna juba uute partneritega ja selleks ajaks on Tallinn plaanimas lume väljaveo mahte kindlasti suurendada.
Milliste jõududega oldi tänavatel alates laupäevast, mil lund sadas maha tavapärasest kõvasti rohkem?
Tallinna Keskkonna ja Kommunaalmeti partneritel oli tänavate puhastamisega seotud koos alltöövõtjatega 125 tehnikaühikut, millele lisandus linnaosavaltsuste lepingupartnerite tehnika ligikaudu 50 tehnikaühikut. Ühistranspordipeatuste ootealasid puhastas 75 töötajat.
Kuidas hinnatakse linna poolt enese organiseeritud lumekoristust? Mis on kõige probleemsemad piirkonnad? Mida võetakse ette selleks, et probleemsetest aladest vabaneda?
Sadanud suure lumekoguse tõttu oli lumetõrjetööde edenemine aeganõudvam tavapärasest. Probleemsemad asukohad sadude järgselt linnas on ülekäigukohad sahkade poolt tekitatud raskete vallide tõttu. Nende likvideerimine on pidev ja aeganõudev töö, mis suurte lumekoguste olukorras eeldab eritehnika kasutuselevõttu.
Sõiduteedega külgnevate kinnistute omanikud suhtuvad ehitusseadustikus toodud hoolduskohustusesse erinevalt, mistõttu esineb kõnniteede hoolduskvaliteedis erinevusi. Peamine, mis aitab tugeva lumesaju tagajärjed likvideerida, on lume väljavedu, mida alates esmaspäeva ööst on nii ameti kui linnaosavalitsuste partnerid hakanud teostama.
