Ettevõtlikkus hoiab lapse muremõtted eemal

Kuidas toetada lapse enesehinnangut ja motivatsiooni ajal, mil depressioon ja habras vaimne tervis on võtmas pandeemia mõõtmeid? Kas lapsel, kellel on käsil põnevad tegevused ning kes usub endasse, on üldse aega nukker olla, arutleb Ülenurme Gümnaasiumi klassiõpetaja ja ettevõtlusringi juhendaja Pille Granovski.

Õpetajana on minu jaoks kõige olulisem, et õpilasel oleks koolis hea olla. Ma ei pea silmas, et õpilane käiks koolis „tšillimas“ või „hängimas“, vaid et kool oleks koht, kus tal on sõbralik ja toetav õhkkond. Õpilasel peab olema turvatunne, et avaldada oma arvamust, teha ettepanekuid, jagada emotsioone ning vajadusel rääkida teemadest, mida mujal käsitleda ei söanda. Tal peaks olema valikuvabadus tegevustes osaleda, ennast proovile panna, eksida ja eksimustest õppida. Lapsed on kooli tulles väga uudishimulikud – tahavad uurida, katsetada, ise teha… aga meie surume nad pinkidesse ja anname õpikud kätte. Nii ei arene ei enesekindlus ega ettevõtlikkus.

Õpilasele on oluline tunda, et ta saab ise otsustada. Tõsi, ta ei saa otsustada, kas ta õpib või mitte, aga ta võib valida, kuidas ta õpib. Näiteks selle asemel, et lasta õpilastel loetud kirjandusest ülevaade anda, on võimalik anda lapsele valida, kas ta teeb raamatule reklaami, video, esitluse, nukunäidendi või kasvõi luuletuse. See arendab loovust, otsustusvõimet, ettevõtlikkust ning ajaplaneerimist.

Õpetaja paindlikkus võimaldab laste algatusvõimel areneda

Ettevõtlusõppe huviringi alustades oli mul kindel plaan, kuidas asjad olema hakkavad ning millises järjekorras midagi arendama hakkame. Kui õpilased tulid, pidin kogu plaani ümber tegema, sest õpilaste nägemus oli teine. Arutasime ning jõudsime kompromissile. Õpilased rääkisid, et neid tõi ettevõtlusõppe huviringi kuuldu, et siin saab ise korraldada ning otsustada. Nende nägemust ignoreerides oleksin surunud maha nende algatusvõime.

Õpilastele, nagu ka täiskasvanutele meeldib, kui neid kuulatakse ning nende arvamus loeb. Alles hiljuti oli olukord, kus arutasime õpilastega teemal "Mul on koolis hea olla, kui...". Õpilased tegid rühmades tööd ning kirjutasid. Üks õpilane aga tuli ja küsis, kas ta võib kirjutada, mis tal südamel on. Õhtul oli ta kirjutanud mulle tagasiside, kus kirjeldas, mis teda häirib ja mis rõõmustab. Ühtlasi palus mitte südamesse võtta kohti, mis võivad tunduda kriitilised. Õpilasele tegi muret, et õpetaja hääletoon pole alati sõbralik, samuti uuris ta, kas õpetajal on klassis lemmikuid ning põhjendas, miks ta tahvli juures vastamas ei taha käia. Usun, et õpetajad saavad õppida ka õpilastelt ning olen tema tagasiside eest väga tänulik, sest saan edaspidi olla toetavam õpetaja, kes lähtub õpilase vajadustest.

Mida rohkem on õpilastel erinevatel aladel kogemusi, seda julgemad ning avatumad nad on. Julgus võtta riske, panna end proovile ja ületada on isiksuse arengu seisukohalt väga oluline, sest nii tekib usk enda võimetesse. Ettevõtliku maailmavaate juurutamine tagab, et õpilased saavad hakkama iseenda ning end ümbritseva keskkonnaga. Oleme harjunud, et õpetaja on see, kes peab tunni lõpuks olema higine. Aga kuidas arendab ja motiveerib see õpilast?

Õpetaja peaks olema ärgitaja ja toetaja, et õpilane saaks ja sooviks välja pakkuda ning teostada enda ideid. Õpilased on suutelised väga palju ise tegema juba algklassides. Koroonaajal ei ole olnud võimalik koolis korraldada kontserte või pidusid, kuid esinemisoskuse ja julguse arendamiseks, õpilasalgatuste toetamiseks, väärtushinnangute kujundamiseks ning lugupidamisest traditsioonide vastu on kooliüritused väga olulised.

Minu 3. klass otsustas teha naistepäevale pühendatud kontserdi veebis. Nad koostasid kava, õppisid selgeks laulud ja pillimängud, koostasid vahetekstid. Minu ülesandeks oli organiseerida veebilink ja tagada, et info kontserdist oleks koolis teada. Me kõik saime sellest väga positiivse kogemuse. Lisaks sellele, et arenes laste esinemisoskus, said nad kunstiõpetuses proovida kätt reklaamplakatite kujundamisel ja eesti keeles vahetekstide koostamisel. Ajaloo tunnis uurisid nad aga naistepäeva tähistamise traditsioone ja muusikas harjutasid laule ja pillimängu. Korraldamise kogemus andis lisaks eduelamuse ja probleemide lahendamise oskuse, mis omakorda kasvatas enesekindlust ja positiivset enesehinnangut.

Positiivsed elamused tekitavad koolirõõmu ning soovi kogeda aina uusi ja erinevaid olukordi. Väljakutsetega harjudes ei tekita ka eksimine enam tohutut hirmu. On õpilasi, kes nutavad enne igat kontrolltööd suurest ärevusest, sest kardavad eksida ning kehva hinnet saada. Minul on olnud õpilane, kes oli harjunud, et eksimuse korral tuleb õpetaja ees vabandada. Mul läks väga kaua aega, et talle kinnistada, et eksida võib ning sellele ei järgne karistust. Õppeprotsessis on eksimine üks osa õppimisest. Kodu ja kool peaksid olema turvalised kohad katsetamiseks, sest just eksimisest õppimine on üks parimatest õppetundidest. Seega anname lastele rohkem vastutust ning toetame nende initsiatiivi!

Päriselulised ülesanded aitavad õppijal aru saada õppimise vajadusest ning leida enda kutsumus. Kuidas päriselu toimub, saab näha õppekäikudel, läbi külalisõpetajate, aga ka lapsevanemate. Näiteks vanavanemate päeval kutsusid mu õpilased oma esivanemad kooli, et saada osa nende ametitest, muljetest ning elutarkustest. Kõik kohalolijad olid kutse üle rõõmsad ning päev kujunes õpilastele tõeliselt innustavaks. Vanavanemate seas oli arste, õpetajaid, ajakirjanikke, põllumehi, nad jagasid õpilastele mälestusi ning meenutasid vana aja kombeid ja traditsioone. Eriti erilised olid lastele ühe vanaema meenutused enda koolist sõja ajal. Peale seda muutus nende jaoks ka tänapäeva kooli väärtus.

Ettevõtlik ja põnevil õpilane on rõõmus ja motiveeritud õpilane. Kodu saab õpilast toetada suhtudes kooli ja õpetajasse heatahtlikult ja austavalt. Õpilane ei saa olla koolis tegus ning rahul, kui kodus on suhtumine kooli negatiivne. Ka kodus võiks lapsed olla kuulatud ning kaasatud otsustamisse. Ajal, kus laste depressioon ning enesevigastuste sagedus on tõusmas, peaks kodu toetama kooli, et koostöös tekiks tugipunkt, kus õpilane saab positiivseid kogemusi, tajub ühtekuuluvust ning kogeb eduelamust. Rohkem usaldust, valikuvabadust, vastutust, julgeid ideid ja eduelamusi nende elluviimisest igasse kooliaastasse!

Ettevõtlus- ja karjääriõppe programm Edu ja Tegu toetab koole ettevõtlus- ja karjääriõppe rakendamisel, samuti Junior Achievement Eesti õpilasfirmade ja Ettevõtliku Kooli haridusprogrammiga liitumisel. Edu ja Tegu programmi viib Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu Haridus- ja Noorteamet. Vaata lähemalt www.ettevõtlusõpe.ee.